(lk 45) Diferentseeritud hindamine tuleb soovist õppimise kägus toetada õpilaste õpimotivatsiooni. Õpetamine peab olema kahel eeldusel: Diferentseeritd hindamisele eelneb diferentsseritud õpe. Arvestatakse õpilste hindamise privaatsusega. (lk 47) Tagasiside on õppimise juures ainuke asji, mida õpilastel ja õpetajatel on vajalik. Hindamisel on põhireegel: Õpilane tahab ainult sellist hinnet, mis tagab talle edutunde. (lk 57) Tagasisede peab olema kokreetne ja sisaldama kirjalikke märkmied. (lk 59) Hinnete negatiivsuse vähendamiseks kasutatakse ka hinnaguid, et ei toimuks selgepiirilisi õpilaste omavahel võrdlemisi. Hinnangute andmisel on oht kui õigem ja valem hakkavad rolli mängima, näiteks õigem vastus saab rohem kleepse. (lk 63) Mida, suurem on hindamise skaala, seda suuremad võimaluse don õpetajal toetada õpimotivatsiooni tekkimist ja hoidmist. (lk 65)
(Krull, 2000) Õppimise suunamise võtteid on palju erinevaid. Wood, Bruner ja Ross (1976) on kokku pannud kuus punkti, mis peaksid õppimise abistamisel kehtima. Need on: 1) Tekitada õpilastes huvi harjutuse eesmärgi saavutamiseks; 2) Näidata õppijalt oodatud tegevuse üht võimalust ideaalses vormis; 3) Vähendada ülesande lahendamise samme, et ülesande lahenamist lihtsustada ja tekitada õppijas mõne tegevuse hea sooritamisega edutunde; 4) Teha selgeks ülesande lahenduse puhul võimalike probleemide ulatust; 5) Anda õppijale arusaadavat tagasisidet, et tekiks võrdlusmoment õppija lahenduseni jõudmise ja ideaalvariandis lahendatud ülesande vahel; 6) Anda motivatsiooni ja suunitlust õppijale tema teguviisi osas, et eesmärgi suunas toimuks pidev liikumine. Seega õpilast tuleb suunata tema tegeuvses optimaalsel määral. Õppeperioodi algusetappidel on suurem vajadus juhendamise järele
iseseisvust ei tohi maha suruda, oluline mõlema vanema roll, vanus 1-3, last vaja julgustada. 3. initsiatiiv vs süütunne 4-7 aastat; on ettevõtlik, tähtsad on kõik perekonnaliikmed, laps tahab maailma tundma õppida ja keskkonnaga manipuleerida. 4. edukus vs alaväärsus algkooli iga, 7-12 aastat; laps läheb kooli ja talle on oluline kompetentsuse tunde kogemine, õppimine peab hakkama edu tundega, et ma saan hakkama; oluline on 1. õpetaja; edutunde aluseks on positiivse arengu tunnustamine. 5. identsus vs rollihämasus teismeiga, kas tekib terviklik eneseteadmine või endas kahtlemine; mängivad olulist rolli kaaslased ja sõbrad, vanemate roll kahaneb veelgi; hakkab kujunema identiteet, oluline on ka eduelamus ja lapse aksepteerimine ning tunnustamine talle oluliste inimeste poolt; vanem peab olemas olema. 6. intiimsus vs isoleeritus noorusiga gümnaasium ja kõrgkool; tekib valmidus püsisuhteks;
annaabi.ee 
