.............................................................................................25 VIIDATUD ALLIKAD...................................................................................................28 3 SISSEJUHATUS 4 1. REKLAAM 1.1. Reklaami mõiste ja ajalugu Järgnevas alapeatükis annavad autorid ülevaate reklaami mõistest ning kirjutatakse ka lühidalt reklaami ajaloost. Arvatakse, et edustustegevus on ajalooliselt niisama vana kui kaupleminegi. Esmasteks vormideks võib pidada isikliku müügi erimooduseid, mida kasutati oma kauba kiitmiseks. Reklaami sünniaeg on ebaselge, erinevad autorid dateerivad seda erinevatesse sajanditesse ning isegi aastatuhandetesse. Siiski esimeseks reklaamiilminguks võib pidada 3000 aastat eKr. mil ajast on leitud savitahvleid ära jooksnud orjade tagaotsimiskuulutustega. Esimesed reklaamiteated olid käsikirjalised
Joonesidest!» miniajastu. 5) 80 «mina-ajastu». 2 Reklaamipsühholoogia lähtealused Reklaami peamised motiivid: 1) Informeerida selle kättesaamiseks. 2) Mõjutada inimest tarbima jus seda kaupa/teenust. Reklaami eesmärgiks on soodsalt müüa oma kaupa või teenust. Marketingi põhielemendid on toode, hind (hinnapoliitika), turunduskoht (sh sihtturg) ja edustustegevus. - Reklaamistrateegia (loovstrateegia) - kogum tõdemustest, mida ja kuidas öelda tarbijale oma kauba/teenuse kohta, tehes seda reklaamteate vahendusel. “Loomekokteil (kreatiivne segu)” koosneb firma kontrollile alluvatest reklaamitegevuse elementidest, millega manipuleerimisest sõltub reklaamieesmärkide saavutamine: 1) Sihtauditooriumi eripära ja omadused. 2) Tootekontseptsioon. 3) Kommunikatsioonikanalid. 4) Reklaamteade.
Ostu algatamine Ostuprotsess algab vajaduste (soovide) teadvustamisest. Vajadused võivad tekkida kas hetkeseisundi halvenemisest või soovist minna üle teise seisundisse. Esimesel juhul püütakse taastada harjumuspärast olukorda, teisel seda parandada. Inimesed tajuvad vajadusi läbi füsioloogilise või psühholoogilise seisundi muutuse. Sellised muutused võivad olla aktiviseeritud nii sisemiste (bioloogilised, emotsionaalsed, moraalsed) kui väliste jõudude poolt (turunduse edustustegevus, uus toode, teiste inimeste juuresolek, üldsuse arvamus jms.). Tunnetatud vajadustest, kui neid saab vahetustegevusega rahuldada, kujunevad ostu eesmärgid. Ostmisel võidakse lähtuda erinevatest eesmärkidest, mis tulenevad tarbija poolt tajutavatest kauba hüvedest. Kui varem olid otsustava tähtsusega peamiselt ratsionaalsed hüved, siis praegu on järsult suurenenud nende toodete hulk, mille ostmise otsused langetatakse emotsionaalsete hüve alusel (nt
annaabi.ee 
