Eri kujuga tornid, astmikviilud, eendid ja nisid annavad hoonele maalilise silueti. Sangaste loss oli suurehitus. On teada, et ehitamise kõrgajal oli amteis 108 töölist. Sangaste lossi köeti suurte kahhelahjudega, peosaalis aga toimis keldris asuva ahjuga õhkküttesüsteem. Veetorustik oli välja vahetatud juba 19.sajandi keskel vana mõisahoona jaoks. Vett saadi torude kaudu "Göpelwerki" pumbaga valitsejamaja jures asunud tsisternist. HoOnes oli ka kaks veeklosetti, mis oli suure edumeelsuse märk. Veeklosett oli leiutatud juba 16.sajandil, kuid massiliselt hakati seda isegi indlismaal ehitama alles 1880.aastatel. Krahv bergi sugulased on väitnud, et tegelik projekteerja oli mõisaomanik ise, seda tõestavad kirjavahetus ja krahvi skitsid. Hippiuse project polevat talle meeldinud, kuna seal olid kõik ühesugused aknad. Vaatamata sellele, et eriti mõisahoonete puhul oli omaniku soov määrav
Selle aja jooksul lõpetas oma näidendi „Oidipus“ ja võitis sellega kirjanduslikku kuulsust. Ta sattus ka teist korda bastiisse. Tekkis arusaamatus noore aadlikuga. Seejärel saadeti ta Prantsusmaalt välja. Voltaire reisis Inglismaale, kus viibis 3 aastat. Tema jaoks olid need 3a rikastavad. Puutus kokku Newtoni filosoofiate ja töödega, mis panid teda maailma teise nurga alt vaatama. Neist mõjutatutena ilmus tal teos „Filosoofilised kirjad“, kus ta tõis välja Inglismaa edumeelsuse ja tugevad küljed, saavutused. Ta leidis samas, et Prantsusmaa on maha jäänud. Kirjandusliku poolega oli ta Inglismaal Shakespeare'iga tutvunud, millest vaimust. Leidis, et klassitsism on kehvem kui Shakespeare. Voltaire'il ilmusid Brutusest inspireeritud „Caesari surm“. Ta leiab ühe kauni markiisi, kes elab Pariisist eemal lossis ja pakub talle 10a peavarju. Ta elab seal. Seal arendab oma filosoofiat. Sealjuures oli ta mitmekülgne: filosoofiline kirjandus, näitekirjandus (50
Võitis kirjandusliku kuulsuse oma ,,Kuningas Oidipuse". Käsitles sama müüti. Tema järgmine näitemäng samuti. Kuid sattus siiski [Bastiisse], seejärel saadeti Prantsusmaalt välja. Voltaire valis Inglismaa, kus viibis kolm aastat. Need olid tema jaoks rikastavad, arendavad. Esmalt filosoofilises plaanis puutus kokku Newtoni ja Locke´i töödega, mis pani teda maailma teise nurga alt vaatama. Nende mõjul ilmus tal"Filosoofilised kirjad", milles tõi välja Inglismaa edumeelsuse, Inglismaa tugevad küljed ja saavutused, arvustas Prantsusmaad, et riik on maha jäänud. Kirjandusliku poole pealt tutvus ta Shakespeare´i teostega ja oli vaimustatud. Klassitsism Prantsusmaal aegunud- seda leidis ta võrreldes Shakespeare´iga. Ilmusid ,,Brutus" ja ,,Caesari surm". Pöördus Prantsusmaale tagasi, tema ,,Filosoofilised kirjad" ei meeldinud võimule ja lahkus Pariisist. Leidis haritud ja kauni markiisi, kes pakub talle kaunis lossis 10 aastat peavarju
annaabi.ee 
