Ungarist sai Vabariik. Enne oli kuningriik. Siseministri kohal oli kommunist, kellele allusid politseijõud. Kommunistide positsioonid tugevnesid. 1948. valitseva partei tegelased olid kõrvaldatud ja Rahvuslik Sotsiaalpartei + Kommunistlik Partei = Ungari Töörahva Partei. peasekretäriks Rakosi. 1949 sai Ungari vabariigist Ungari Rahvavabariik. Opositsioon hävitati, majandus natsionaliseeriti, põllumajandus riigistati. 1953. Stalini surma järel pandi riigi etteotsa edumeelsemaid mehi. peaministriks sai J. Nagy. Loobuti sõjatööstuse eelisarendamisest, laiendati tarbekaupade tootmist, lõpetati sundkollektiviseerimine, hakati vabastama poliitvange ja sulgema sunnitöölaagreid. 1955. protsess peatati ja Nagy tagandati. Taastus Rakosi võim- 1955. VLO loomine, millega NL sai õiguse viia oma väed Idabloki riikidesse 1956. aastal sai see otseseks tõukejõuks üliõpilaste rahutustele. Nõuti NL vägede väljaviimist, demokraatia taastamist. Üliõpilaste
1854 55 4400 1879 145 12 000 Nende näitajatega kasvas Riia Venemaa tööstuslinnadest kolmandale kohale, jäädes alla vaid Peterburile ja Moskvale. Paar suuremat ja kuulsamat Riia tööstusettevõtet: Thilo tekstiilivabrik (omaniku nime järgi), 19. saj keskel ligi 400 töölist. Mehaanilised kangasteljed, kahtlemata moodsamaid kogu Venemaal. Wöhrmanni masinavabrik – samuti üks edumeelsemaid, mitte ainult tööliste arvu poolest, aga seal hakati esimesena kogu Baltikumis ehitama aurumasinaid. Kuznetsovi portselanivabrik – juba ala poolest omapärane, eriline ka selle poolest, et tegemist oli Vene rahvusest ettevõtjaga, suurkaupmehega, samas kui absoluutne enamus kuulus veel baltisakslastele. 19. saj lõpuks hakkasid need proportsioonid muutuma. Juurde tuli ennekõike lääneeuroopa ettevõtjaid, eriti inglasi. Haridusasustus – Riia Toomkool. 1760. aastatel töötas Herder.
Esmalt Telliskivi, Härjapea, Heina ja Õle tänavatele kerkinud üksikud hooned panid aluse tihedalt hoonestatud piirkonnale, mis I maailmasõja alguseks ulatus Roo ja Kolde tänavateni. Valdavalt tagasihoidlike Lenderi tüüpi üürielamutega hoonestatud piirkond on üks homogeensemaid Tallinna puitasumite hulgas. Iseseisvuse ajal toimus teine aktiivne laienemisprotsess, kui seni hoonestatud ala ümber kerkisid tänu soodsale ehituslaenule kvaliteetsed elamud. Neist tuntuimad on euroopa edumeelsemaid elamutüüpe peegeldav „Oma Kolle“, aga ka linnateenistujate elamud Maisi tänaval. Lisaks kerkisid terved piirkonnad ka kivitrepikojaga elamutega ja paariselamutega. Nõukogude aja saabumine tekitas kolmanda kihistuse ümber senise hoonestusala – väikesed stalinistlikud elamud liituvad Pelgulinna varasema hoonestusega suhteliselt orgaaniliselt. Puitasumite miljöö ja elamisväärtus on aasta-aastalt üha enam hinda läinud ja nii on
annaabi.ee 
