Keeltekoolis on aastase kursuse hind alates 6000 kroonist, mida saavad endale lubada vaid jõukamad. See tõestab aga kurbasja, et hariduse omandamine võib olla Eestis väga prestiizne tegevus. Loomulikult ei saa haridussüsteemist teha mingit katsejänest, see peab alati toetuma teatud tavadele ja traditsioonidele, kuid praeguses olukorras vajab see muudatusi. Haridus võiks hakata lõppude lõpuks endas sisaldama ka haritust, mis on vajalik edumeelseks ning ennast ja eelkõige teisi austavaks, viisakaks eluks.
Lisaks oli veel hulk pisiparteisid. Eesti enamlaste partei EKP (=Eestimaa Kommunistlik Partei) tegutses nii-öelda põranda all, salaja. Tavaliselt valitses korraga (=moodustasid valitsuse) 4-5 erakonda, seega moodustasid nad koalitsioonivalitsused ehk mitmeparteilised valitsused. Parteide omavahelistest nääklemistest olid tingitud sagedased valitsuskriisid (1921-1931 vahetus 11 valitsust. Üks valitsus püsis võimul keskmiselt 11 kuud). Üheks väga edumeelseks ja demokraatlikuks nähtuseks tolleaegses Eesti Vabariigis oli kultuurautonoomia siinsetele vähemusrahvastele (sakslased, juudid, venelased, rootslased). 1925. aastal vastu võetud kultuurautonoomia seadusega said vähemusrahvad laialdased õigused arendada oma kultuuri. Demokraatlikud vabadused ei kehtinud siiski kõikjal Eestis. Tallinnas ja piiriäärsetel aladel kehtis kuni 1934. aastani kaitseseisukord, seejärel muutus see üleriigiliseks.
Minister oli pettunud nähes kõige tavalisemat koolipäev: õpilased jooksid vahetundides mööda koridore ja tundides ei vastanud hiilgavalt. Kõigest sellest sügavalt pettunud leidis minister, et nüüd on aeg Juuliusel puhkama asuda ja teha ruumi teistele. Juulius oli nukker, ta oli ennast alati nooreks pidanud, aga lõpuks oli aeg siiski lahkuda, ta tundis seda. Inimene ei ole igavesti noor. ,,Ta on ennast alati nooreks pidanud, alati edumeelseks, alati püüdnud ajaga sammu pidada. Aga viimaks ei suuda ta enam, ta haige süda ei luba tal liiga kiiresti sammuda. Kõik muutub- jah, aga meie ei muutu küllaldaselt. Mitte alati pole roomlastel õigus" (K. Ristikivi. Tallinn: Eesti raamat, 1985 lk 266 ). Juulius Kilimiti poeg Valeerius sai valmis oma esikkoguga ,,Orhideed". Juulius ja Emmi olid uhked oma poja üle. ,,Selles avaldus noorte käte meisterlikkus, milleni Juulius ise
vabaõhukohvikus; hoone kuulus Orléans'ide perekonnale; tol saatuslikul ööl olevat majaperemehe aknad olnud pärani avatud) MÕTLE VÕI UURI JÄRELE! 1. Mis on generaalstaadid? Milleks Prantsusmaa kuningad sellist esindust aeg-ajalt kokku kutsusid? 2. Miks tuli see esindus kokku Versailles's, mitte Pariisis? 3. Millisest igandist tuli kuningal selle esinduse kokkukutsumisel Neckeri soovitusel loobuda? 4. Kas pead Neckeri edumeelseks või tagurlikuks ajalooliseks isikuks? Põhjenda! 5. Nii mõnegi Prantsusmaa piirkonna kolmandat seisust esindas Generaalstaatides kas aadlik või preester. Miks? 6. Mille üle vaidlesid kolme seisuse esindajad tervelt kuu aja vältel? Millega see vaidlus lõppes? 7. Keda pead parlamentaarse revolutsiooni algatajaks? Kes ta oma elukutselt oli? Millist seisust ta esindas ja miks just seda seisust? 8. Miks käskis kuningas lõpuks kõigil saadikutel Rahvuskoguga ühineda? 9
vabaõhukohvikus; hoone kuulus Orléans’ide perekonnale; tol saatuslikul ööl olevat majaperemehe aknad olnud pärani avatud) MÕTLE VÕI UURI JÄRELE! 1. Mis on generaalstaadid? Milleks Prantsusmaa kuningad sellist esindust aeg-ajalt kokku kutsusid? 2. Miks tuli see esindus kokku Versailles’s, mitte Pariisis? 3. Millisest igandist tuli kuningal selle esinduse kokkukutsumisel Neckeri soovitusel loobuda? 4. Kas pead Neckeri edumeelseks või tagurlikuks ajalooliseks isikuks? Põhjenda! 5. Nii mõnegi Prantsusmaa piirkonna kolmandat seisust esindas Generaalstaatides kas aadlik või preester. Miks? 6. Mille üle vaidlesid kolme seisuse esindajad tervelt kuu aja vältel? Millega see vaidlus lõppes? 7. Keda pead parlamentaarse revolutsiooni algatajaks? Kes ta oma elukutselt oli? Millist seisust ta esindas ja miks just seda seisust? 8. Miks käskis kuningas lõpuks kõigil saadikutel Rahvuskoguga ühineda? 9
annaabi.ee 
