Selline töötaja on justkui vati sees, tal on hea ja mõnus olla ja ta ei tahagi sellest mugavustsoonist välja tulla. (Jamnes 2004). Seega võivad rahulolu tõstmise võtted töötaja hoopis sellesse mugavustsooni lükata, selle asemel et tekitada temas soovi midagi oma käitumises muuta või midagi teisiti teha. Selleks, et leida tegureid, mida on võimalik lihtsalt ja selgelt mõõta ning millel on samas selge mõju ettevõtte äritegevusele, on maailma edumeelsemates/edukamates organisatsioonides hakatud töötajate rahulolu asemel hindama töötajate pühendumust. (Ibid). Pühendumust saab käsitleda kolme aspekti kaudu: kui hästi töötaja oma organisatsioonist räägib (näiteks soovitab ta seda ka oma sõbrale, kes tööd otsib). Kuivõrd on töötaja valmis end ettevõttega ka pikemas perspektiivis siduma (ta ei kaalu näiteks tõsiselt teiste ettevõtete tööpakkumisi). Kuivõrd on töötaja valmis ettevõtte paremate tulemuste nimel
majanduslanguse all. Tänu sellele kolisid paljud lõunast põhja poole, mis tekitas lihttööjõu ülekülluse mitmetes suurlinnades. Igal aastal lahkusid mitmed tuhanded itaallased riigist, et otsida õnne Ameerikas. Itaalial olid kõik tunnused, mille alusel tol ajal riiki määratleti: põhiseadus, parlament, erakonnad (konservatiivid, liberaalid,radikaalid, sotsiaalid), sõjavägi, laevastik. Kõik see oli aga tunduvalt viletsam kui edukamates maades. Itaalia tähtsus rahvusvahelises elus ei olnud eriti suur. Katsed hakata looma impeeriumit olid täiesti edutud või kahtlase väärtusega.Valitsusele jäi ainult võimalus näida suurriigina. Sisepoliitiliselt oli oluline, et 1912 seati sisse üldine valimisõigus.Itaalia poliitilist süsteemi ei hoidnud aga mitte üleval demokraatia vaid transformism, mis eeldas tasakaalu säilitamist mõjukate rühmituste vahel riigis
valmistatakse lõpptoote väikesi partiisid; vastavalt nõudluse muutustele, korraldatakse tootmine kiiresti ümber; tehnoloogiline protsess peab tagama materjalide (tootekomponentide) õigeaegse kohaletoimetamise suvalisse tootmislõiku, kus seda reaalselt vajatakse. Boshi, Siemensi, Mitsubishi ja General–Motorsi andmetel annab logistiliste funktsioonide kulude vähendamine 1 % võrra sama efekti nagu 10 % läbimüügi kasv. Lääne uurimused on näidanud, et edukamates ettevõtetes on tänu logistika rakendamisele suudetud varusid vähendada kuni 50%. Logistika rakendamine tootmises annab järgmist efekti: tootmine orienteerub turule, väheneb seadmete seisuaeg, sest tootmiseks vajalik materjal jõuab õigel ajal õigesse kohta, paraneb väljastatavate toodete kvaliteet, väheneb ajakulu ja materjalikadu, tootmis- ja laopotentsiaali kasutatakse efektiivsemalt, 19
annaabi.ee 
