Nt 20% eelarvesegmentidest mõjutab 80% lõpptulemust. Sellest reeglist lähtudes saab organisatsioon oma ressursse eelarvestada maksimaalsete tulemuste saavutamiseks. TULEMUSLIKKUSE MÕÕTMISEKS SOBIVATE MÕÕDUKITE ARENDAMINE Peale eelarvesegmentide moodustamist arendatakse välja iga vastutuskeskuse tulemuslikkuse mõõtmiseks sobivad mõõdikud, lähtudes strateegilistest eesmärkidest ja kriitilistest edufaktoritest. Nendele mõõdikutele lisatakse konkreetsed sihtväärtused, mille abil mõõdetakse vastutuskeskuse tulemusi. Mõõdikud koos sihtväärtustega on eelarvestamise käigus kontrollarvudeks, millest lähtutakse. Tulemuslikkuse mõõtmiseks on soovitav välja tuua alljärgnev info: 1. Vaatluse all olevate allüksuse ressursivajadused. (müüdavate toodete arv) 2. Allüksuse või vastutusüksuse vajalik panus eesmärgi täitmiseks (N. partiide arv paika panna) 3
Vajalikke muudatuste väljaselgitamine Tippjuhtkonna kaasamine Organisatsiooni ümberkorraldamine CRM'i tarkvara valik Süsteemile prototüübi tegemine Kasutajate koolitamine Personali motiveerimine Süsteemi administreerimine Allikas: Lees, Kliendisuhete juhtimise põhiprintsiibid, 2001. CRM'i õnnestumiseks peab enamik kriitilistest edufaktoritest olema tagatud. Dick Lee soovitab CRM'i arendamisel lähtuda kontsentrilisest mudelist (vt joonis 8). Esmalt peab iga ettevõte vastavalt oma vajadustele defineerima uued kliendistrateegiad ning seejärel hakkama ümber kujundama funktsionaalseid rolle ning tööprotsesse, jõudes välja sobivate tehnoloogiliste lahenduste valikuni. Joonis 6. Efektiivne CRM'i kontsentriline mudel. Allikas: Lee 2000. Toetav tehnoloogia
, 2002). Ettevõtte edukuse paradigma muutustest annab ülevaate tabel 1. Tabel 1. Ettevõtte edukuse uus ja vana paradigma (Ashkenas et al., 2002). Vanad edutegurid Uued edutegurid Organisatsiooni suurus Kiirus Rollide selgus Paindlikkus Spetsialiseerumine Integreerimine Kontroll Innovatsioon Lähtudes vanadest edufaktoritest pidasid juhid ja juhtimisteoreetikud efektiivsuse ja edu saavutamisel olulisimaks õige organisatsioonistruktuuri valikut. Diskuteeriti järgmiste küsimuste üle: Mitut juhtimistasandit organisatsioon vajab? Milline võim/kontrolli määr jmt. peaks erinevate tasandite juhtidel olema? Milline on parim tasakaal juhtimise tsentraliseerituse ja detsentraliseerituse vahel? Millised peaksid olema tööjaotuse põhimõtted ja vastavad palgatasemed?