vabaduse kehtestamist (ehk puritaanluse täielikku lubamist). Esialgu leidsid aga kõik parlamendiliikmed, et kuningas tuleks troonile jätta. Sõjategevus kuni 1644. aastani 1642. aasta 22. augustil heisati Nottinghami kindlusel kuninga sõjalipp ning kuulutati sõda parlamendi vägede ülemjuhataja, krahv Essexi vastu. Sellega algas formaalselt sõjaline tegevus, kuigi esimene tõeline relvakokkupõrge leidis aset alles 28. septembril. 23. oktoobril toimus esimene suurem kokupõrge, Edgehilli lahing, mis lõppes küll selge võitjata, kuid parlamendi väed pidid seejärel taanduma. 1643. aastal õnnestus rojalistidel vallutada Oxford, millest sai kuninga uus residents, sinna kogunesid ka teda toetavad parlamendisaadikud (nn Oxfordi parlament). Kuid Londonit ei õnnestunud kuninga vägedel siiski vallutada. Sõja esimestel aastatel tõusis väejuhina esile Charles I sakslasest õepoeg, Rupprecht von der Pfalz (Prince Rupert of Rhine). Kuid 1643
kogemusi. Mõju avaldas seegi, et esialgu polnud parlamendi juhid kaotanud lootust kuningaga kokkuleppele jõuda ning pidasid seetõttu sõda väga ettevaatlikult. Suureks lüüasaamisekski tuli valmis olla. Parlamendi leeri juhtide kaalutlused sõnastas üks juhtivaid poliitikuid lord Manchester: "Kui me ka 99 korda purustame kuninga, jääb ta kuningaks ja kuningaks saavad ta järeltulijad. Kui kuningas lööb meid ühe korra, puuakse meid üles".[13] Kodusõja esimene suurim lahing Edgehilli küla juures 1642. a. lõppes parlamendi vägede kaotusega.Prantsuse päritolu kuninganna käis oma kodumaalt abivägesid hankimas ja nii muutus parlamendi leeri seisukord kriitiliseks. Parlamendi armee ümberkorraldajaks sai saadik Oliver Cromwell. [13] O.Cromwelli nõudel viis parlament läbi armee reorganiseerimise. Krahvkondade poolt ülalpeetavate üksuste asemele loodi ühtne sõjavägi, mille tuumiku moodustasid talupoegade ratsaväeüksused
jõuda ning pidasid seetõttu sõda väga ettevaatlikult. Suureks lüüasaamisekski tuli valmis olla. Parlamendi leeri juhtide kaalutlused sõnastas üks juhtivaid poliitikuid lord Manchester: "Kui me ka 99 korda purustame kuninga, jääb ta kuningaks ja kuningaks saavad ta järeltulijad. Kui kuningas lööb meid ühe korra, puuakse meid üles" (4). 8 Kodusõja esimene suurim lahing Edgehilli küla juures 1642. a. 23 oktoobril lõppes kuninga vägede võiduga. Kavalerid vallutasid Oxfordi, kuid otsustusvõimetu väejuhina ei suutnud Charles ära kasutada soodsat seisu, et edasi tungida. Parim võimalus sõda võita oli sellega möödas. Oxford sai pikaks ajaks kuninga peakorteriks. Mõnda aega tegutses seal isegi kuningameelne vastuparlament, mis aga jäi tähtsusetuks moodustiseks. Prantsuse päritolu kuninganna käis oma kodumaalt abivägesid hankimas
annaabi.ee 
