Präegutse ao piimamassin om suur massin mis tüüdas elektriga ja pandas lavva pääle. Piimamassinal om üleval üts suur kauss kohe pandas lämmi piim, säält lätt piim massina seehtehe. Ütest piima massina otsast tule vällä lõss tõsõst kuur. Kuurest teevaq inemiseq tavaliselt kodustel tingimustel võidu, võiu tegemises om võiu tegemis massin. Võiu tegemis massin om suur nelä kandiline puust annum, seda aetas edesi käsütsi, annuma seen ommava säändse tuuliku taolitse lapatsi mis ajaseq kuurt ringihe, kui vänta edesi ajat. Nii kavva tule vändäta kui kuur kokko lätt ja eraldus vadak. Nii muudu saamigi koton piimast kuurt ja kuurest võidu.
seda eriti Eesti Wabariigi ajal. 19 sajandi lõppu käis Erastvere vallakoolis keskmiselt 60-70 last Erastvere kooli viimane ruumikas koolimaja ehitati valla rahadega 1927.a. Koolimaja oli ehitatud 6-klassilise kooli jaoks See oli aeg, mil kool töötas veel Robert Oja käe all Tema järel sai koolijuhatajaks Aksel Pihlapuu Kooli sai mõnda aega olla ka 7-klassiline Direktoriks oli siis Lyvia Siska Kui ta Kanepisse lahkunud, tuli siis Kanepi koolist siia direktoriks Paul Edesi Siis vähenes õpilaste arv, kool läks uuesti 4-klassiliseks Direktoriks Laine Pruus Viimase aasta kooli direktor oli Luule Verrev Viimane Erastvere kool Oli puidust kahekorruseline hoone Esimesel korrusel oli kooli köök, raamatukogu, õpetajate eluruumid ja majandusruumid Teisel korrusel klassiruumid, õpetajate tuba ja lavaga kooli saal Kooli suleti 1974.a. Põhjuseks toodi väikese õpilaste arvuga koolide sulgemis kampaania ja samal ajal
ala joosta, a joba nätti tedä. „Tere August. Kos sul kipõt. Kaeq, meil kats vahtsõt vankriratast. Osta ärq!“ August vasta, et olõi tälle rattid vajja. Hindäl olõman. „Kullä miis. Odavalt annami. Meil pääq haigõ. Lövvä üts putel riigiviina ja ratta omma su umaq!“ „No ku pudeli iist, sis võinu jo ärki võtta“ arvas August ja käve tarõ man är. Nuurmehe kaksiva punni päält, häämeelen tennäsivä Augustit ja panniva sis tulistvalu edesi. A August löüdse, et ega na ratta õks õigõ ratta olõi, ku nii odavalt möivä ja tsusas rattaq aidah salvõ rüki sisse. Aida kõrval kuivusõn kaie kar ´apoiskõnõ Augusti tegemisi ja ku tä õdagu kodo läts, kõnõl midä nägi, ka esäle ja imäle. Nuuq es panõ poiskõsõ juttu edimäste milleski, aga ku järgmine päiv kuuliva, et Kribult vankriratta päise päävä aigu är olli kaonu, võtsõ esä poja üten ja vallamajja
a. mitmed kirjakeeles mitte-esinevad sõnad);sõnaalguline h on ära jäetud. Analüüsitava materjali hulas on 5260 alliteratsiooni sialdavat värssi. Kokku on 5557 alliteratsiooniühendust, seal hulgas erinevaid 3719. Kokku osaleb allteratsioonis 12 382 sõna, seal hulgas 1 773 sõnatüve. Paralleele moodustavad 9 914 sõna ja liitsõna, seal hulgas 2 149 eri sõnatüve ja liitsõnatüve. Kokku esineb valimis 4 332 paralleelsõnade ühendust, neist erinevaid 3 090. Läts ta edo edesi, Sai toole talole, Essü toole eläjäle, Koh tetti Tooni tulda, Vaanu vettä vaeldedi. Tooni sai ta tulda tegemä, Vaanu Vettä vaeldama. Sääl kullu kuvve kängä, Kullu sada saapa paari, Kullu olga oräpuine, Kullu pihta pihlapuine, Kullu rusiku ravvatse, Käe kundi kuslapuidse. KASUTATUD ALLIKAD -''Regilaul-keel,muusika,poeetika'' Eesti Kirjandusmuuseum.Eesti Rahvaluule Arhiiv. Tartu Ülikool. Eesi ja võrdleva rahvaluule õppetool, Tartu 2001 -http://et.wikipedia.org/wiki/Regiviis
letakse üksikasjaliselt teekonda Tartust Narva, koos kõigi läbitavate asulate lühida iseloomustamise ning maamärkide kirjeldamisega. Lisaks viidatakse ka põllumajanduslikust aspektist olulistele nähtustele, nagu näiteks nurmede kraavitamine liigvee vastu, mida seda teed rändav talumees tähele võinuks panna. Looduskirjeldused kannavad utilitaarse vaate pitserit. Maakotus nakap siist maalt eembale iks waesembas nink igawambas saa- ma. Tee lät suurt sood mööda edesi, kun muud ei olle nätä, kui ärasam- melduid näljatsid pedajakeisi, mes waiwalt ennege siin kaswawa. Ede- Eesti looduskirjanduse lugu 249 otsast, N i n a s i jaamast, Lohusu wanast puukerikust nink R a n n a - p u n g e r j a s t möödaminnen, näet veel Peipsit hääl käel. Ent ka Peipse järv om talwel ea nink lume al igaw nätä… (Maa-rahwa… 1858: 29) Soode kohta tõdeb jutustaja, et need ei kasvata midagi muud tarvilik-
annaabi.ee 
