pikeneb meetaimede õitsemise aeg ka mõne päeva edasi(Kulbin jt., 1989). Meeles tuleb pidada ka seda, et mesilad ei asuks üksteisele liiga lähedal. Nad peaksid asuma üksteisest vähemalt 3 kilomeetri kaugusel, et vältida korjemaa mesilastega üleküllastumist ning meesaagi langust. Mesilate üksteisele liiga lähedale paigutamisel võivad edasi kanduda ka mesilaste nakkushaigused, kui neid esineb. Mesila asukohaks tuleb valida tuulest varjatud lõuna- või edelapoolse kallakuga tasane maa-ala. Mesilat ei või paigutada nõgudesse ega madalatesse kohtadesse, kus tekib udu ja on külmem kui kõrgemates kohtades. Küngastel aga jahutab tuul pesasid rohkem ning takistab mesilasperede kevadist arengut(Kulbin jt., 1989). 2. MESILA PAIGUTUS Mesila maja paigutatakse tavaliselt mesila platsi põhjapoolsele servale. Nii ei varja ta päikest ega ole takistuseks mesilastele nende lennuteel. Tarusid võib mesilas paigutada väga
mesilasperede transportimisel meetaimede massiivile. [1] Meeles tuleb pidada ka seda, et mesilad ei asuks üksteisele liiga lähedal. Nad peaksid asuma üksteisest vähemalt 3 kilomeetri kaugusel, et vältida korjemaa mesilastega üleküllastumist ning meesaagi langust. Mesilate üksteisele liiga lähedale paigutamisel võivad edasi kanduda ka mesilaste nakkushaigused, kui neid esineb. [1] Mesila asukohaks tuleb valida tuulest varjatud lõuna- või edelapoolse kallakuga tasane maa- ala. Mesilat ei või paigutada nõgudesse ega madalatesse kohtadesse, kus tekib udu ja on külmem kui kõrgemates kohtades. Küngastel aga jahutab tuul pesasid rohkem ning takistab mesilasperede kevadist arengut. [1] Mesila tuulekaitseks võib olla mets, tihedalt kasvavate puude ja põõsaste rühmad, kõrgemad künkad, hooned ja nii edasi. Kui mesila paigutamiseks puudub tuultest varjatud koht, tuleb
Kaitseala serva jääb metsise püsielupaik, rabas pesitsevad sookured (EELIS). Sookaitseala pindala on 554 ha (EELIS). Piiumetsa maastikukaitseala pindala on 1130 ha (EELIS 2). Kaitseala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kolmeks sihtkaitsevööndiks ja üheks piiranguvööndiks (Piiumetsa maastikukaitseala kaitse-eeskiri). Elus ja eluta loodus Piiumetsa raba on kahest lihtlaamast moodustunud liitlaam. Vanema, edelapoolse laama keskosas on älveraba, mida ümbritseb puis-laukaraba vöönd. Nooremal, kirdelaamal on ülekaalus lage älveraba (Reier ja Kukk, 2000). Soo toitub põhiliselt sademetest. Kuivenduskraavide võrk on osaliselt kinni kasvanud, seetõttu on vee äravool aeglane. Siiski alandavad vanad kraavid raba veetaset, põhjustades puurinde tihenemist. Raba hüdroloogilise seisundi parandamiseks tuleks olemasolevad kuivenduskraavid täielikult sulgeda (Reier ja Kukk, 2000).
annaabi.ee 
