väärtushinnangud." Sel juhul: Kõik küsimused saavad lahenduse lähtudes ühistest väärtushinnangutest. Kui inimesed on need väärtushinnangud ise valinud ja näevad vajadust- saavad väärtushinnangud kogu kollektiivi aluseks. ,,Tõeline edu ei tule väärtushinnangute väljakuulutamisest, vaid nende sihikindlast rakendamisest igapäevastes toimingutes" Raamatus on ka: Väärtushinnangutel põhineva juhtimise tegevuskava, kus tuuakse suhtlemise ja edastamiseni välja. Firma üritused, materjalid, ametlikud mehhanismid nagu infolehed ja mitteametlikud tegevused. Ning niisamuti välja toodud tabelis igapäevaste tegevuste ühitamine väärtushinnangutega. Üldiselt raamatus tsitaadid ja nimetatud tabel, ülejäänu peamiselt igavate näidatena ilukirjanduslikult kirjutatud. Juht mitte ülemus Juhtimine tähendab minu jaoks ühise eesmärgi mõistmist ja jagamist- ilma selleta ei saa olla toimivat juhtimist.
Laste vanuse suurenedes muutub mäng üha fantaasiarikkamaks ja sisaldab järjest vähem tavalist argipäeva. Ka laste verbaalne suhtlemine muutub üsna keerulisemaks. Paljudes uurimuses on leitud, et oma mängudes kasutanad lapsed rohkem kõnet kui teistes sotsiaalsetes integratsioonides. Griffin eristab mitmeid verbaalseid mängusõnumeid. Sõnumite liigid varieeritud „Avalikest ettepanekutest“ mida esitatakse tavalise häälega kuni teate edastamiseni rollis hääleliste modifikatsioonidega vastavalt karakterile (isa roll kõneleb mängija madala häälega). Etteületamine või lühike katkestus mängus on seotud kaasmängija tegevuse parandamisega või suunamisega, mida tavaliselt tehakse kas vaikse häälega või sosinal. Lapse jaoks on praktiliselt kõik keele vahendid (foneetika, grammatika, semantika) samuti kõne ilmekus, häälitsused ja helid potentsiaalsed mänguvahendid.
* kes kuulab, * miks kuulatakse, * milline on kõneolukord, * millise tulemuseni tahab kõneleja jõuda. Seejärel tuleb sõnastada peamine idee ehk sõnum ning valida sobiv strateegia selle edastamiseks. Tihtipeale keskendub kõneks valmistuja teemale, mitte sõnumile. Kui kõnelejal aga pole kuulajatele olulist sõnumit, ei päästa ka hästi valitud ning sõnastatud teema. Kõnet ette valmistades tuleb endale täpselt selgeks teha, millise sõnumi edastamiseni peab kõne lopus jõudma. Teema sõnastamisel tuleb silmas pidada, et kõne saab õnnestuda ainult siis, kui see osutub kuulajatele oluliseks. Teema tuleb kindlasti huvitavalt ja efektselt sõnastada, et publikut eelnevalt positiivselt häälestada. Samas ei tohi teema sõnastusega kuulajates ka liigseid ootusi tekitada, vastasel korral tunneb kuulajaskond end petetuna. Kõneleja peaks valima ainult need teemad, milles ta hästi orienteerub, ja kõnelema
annaabi.ee 
