tostamaa.ee Tõstamaa on mereäärne maa. Valla pindala on 261 km2 ja elanike arv 1571. Tänu mere lähedusele on vald väga mitmekesise loodusega (Manija saar, laiud, järved, rannaniidud, luited), kõige selle säilitamiseks on loodud Tõstamaa rannikuala, Varbla rannikuala ja Kihnu saart hõlmav Kihnu Väina Merepark. Tähtsamaks majandusharuks on vallas põllumajandus. Suurt tähtsust omab kalandus, puidutöötlemine, üha rohkem hoogustub puhkemajandus. Vaimse elu edastajateks on valla keskuses asuv kool, rahvamajad ja raamatukogud, aktiivselt tegutseb spordiklubi. Vallas on kaks kala ja ravimudarikast järve, pikk ja kaunis rannajoon mõnus koht puhkuseks looduse rüppes. Välissidemed on Soomes Mustasaari ja Rootsis Skinnskattebergi vallaga. Tõstamaal on millega tegeleda, on mida vaadata siia tasub tulla. Saksamaa Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik KeskEuroopas
hakata tegelema hoopis käsitöö, kodu kujundamise või aruka majapidamisega. Siiski tundub, et tänapäeval püütakse rasedusest end mitte segada lasta ning elada oma elu edasi võimalikult sarnaselt varasemaga. Näiteks Moffatti (1980) uuringust ,,Massimeedia mõju esmakordsetele emadele" selgub, et kõige rohkem kasutasid esmakordsed emad informatsiooni kogumiseks raamatuid, brosüüre ja buklette ning ajakirju. Meediat mitte arvestades olid põhilisteks vajaliku informatsiooni edastajateks meditsiinitöötajad, raamatud, sõbrad ja perekond. 8 7. Kasutatud kirjandus 1. McQuail, D. (2003). McQuaili massikommunikatsiooni teooria. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus 2. Fallows, D. (2005). How women and men use the Internet. 3. Internet: The Mainstreaming of Online Life. (2005). 4. Pruulmann- Vengerfeldt, P., Kalmus V., & Runnel P. (2008).Creating Content or Creating
10 KOKKUVÕTE Tööväärtusteoorial oli oluline roll majandusteooria arengus. Tööväärtusteooria on väärtusteooria, mis väidab, et kauba või teenuse majandusliku väärtuse määrab kogu selle tootmiseks vajalik tööjõud, mitte kaubast või teenusest saadud kasu või heameel. Tööväärtusteooria on arenenud sajandeid. Sellel ei olnud kindlat loojat. Tööväärtusteooria esimesteks edastajateks on peetud Aristotelest, Thomas Aquinas’t, Sir William Petty. Tõsisemalt käsitlesid tööväärtusteooriat Adam Smith, David Ricardo ja Karl Marx. Adam Smith määratles kaupade loomuliku hinna tööga, mis on tehtud kauba valmistamiseks. Smith seob hinnakujunemise väärtusteooriaga, mille aluseks on töö. Töö määrab ära iga kauba, iga toote väärtuse. Selle alusel vahetatakse kaupu. Tema sõnul on töö iga kauba vahetusväärtuse mõõt
annaabi.ee 
