Esimene maailmasda! Eesti venemaa koosseisus *Eestlased osalesid vene armee koosseisus (umbes 100 000) *langenuid umber 10 000 *ldist sda pooldati sest sditi sakslastega *Saksa keele kasutamine keelati *Baltisakslased hakkasid eestlastega liitu otsima(pakuti psu maapeva ja valitsemise juurde) *1914 kehtestati seoses sjaga kuiv seadus ja kaardissteem *seoses sakslaste edasitungiga ltis 1915 saabus eestisse tuhandeid sjapgenikke.! VEEBRUARIREVOLUTSIOONID! *Tallinnas puhkes revolutsioon mrtsi algul(massimiiting ja rahutused, vangla pandi plema) *Ajutine valituses mras Eestimaa kuberneri asemel komissariks Jaan Piska - tallinna linnapea-(oli tegelikult venemeelne ja igeusklik) Autonoomiataotlus 1917 mrts. *Rahvuslased agatasid autonoomiataotluse venemaa koosseisus ja Eesti alade hendamise *26 mrtsil toimus petrogradis eestlastest sjavelaste meeleavaldus.
vahel muutus äärmiselt ohtlikuks." Ainult suure vaevaga, " märgib VI reservkorpuse ülem ise, "suutsid veel mõlemad kolonnid raskeis võitlusis endid tagasi tõmmata." 22.juuni pärastlõunal oli Võnnu all tekkinud soodne olukord vastase lõplikuks löömiseks. Ronneburgi all võitles 3.polk 22.juunil edukalt pealetungiva vaenlasega. Ohtlik hetk tekkis 9. ja 1. roodu liitekohas, kus ühel vaenlase osal läks korda tungida Ronneburgi endise ordulossi varemeteni. Sealt ähvardas ta edasitungiga 3.polgu juhtimiskeskust. Et väeosa oli vaenlase korduvate kallaletungide tagasilöömiseks ära kasutanud kõik oma varud, siis sai jalamaakuulajate komando ülema ajutine kohustetäitja, ohvitseri asetäitja Ferdinand Silman käsu tõkestada vaenlase edasitung. F.Silman liikus meestega kiirjooksul kohale ning jõudis lossivaremetesse hetkel, mil Landerswehr'i osad olid juba mööda kõrget mäekallakut üles ronimas. Seal tabas neid meie meeskonna tabavalt juhitud tuli, mis sundis vastase
Kolmandaks vajab iga sõjavägi vaenlase territooriumil kohalikke olusid ja keelt tundvaid luurajaid. Nii alustati juba 1941. aasta juulis abiüksuste formeerimist esialgu sõjavangide seast värvatud vabatahtlikest, hiljem ka vallutatud alade elanikest. Kõrgem juhtkond oli sunnitud sellega nõustuma, kuid seadis piirangud neid üksusi ei tohtinud kasutada rindel ja nad ei tohtinud olla pataljonist suuremad. Idapataljonid Saksa vägede hoogsa edasitungiga Venemaale lõigati suured Punaarmee üksused põhiväest ja need varjasid end ning tegutsesid edasi Venemaa metsades, häirides sakslaste tagalateenistusi ja varustamist. Kuna Saksa väel puudusid julgestusüksused anti 21. augustil 1941 välja käskkiri - moodustada eesti Omakaitsest vabatahtlikkuse alusel kolm kaitsepataljoni, kes kindlustaksid sakslaste rindetagalat ja viiksid läbi valveteenistust. Koos tagavarapataljoniga moodustati kokku kuus
Venelased saavad USA-lt abi. NL-i uus vastupealetung al 19.11.42'. Saksa väed Stalingradis piiratakse sisse (Hitler ei luba välja murda). Saksa väed kapituleeruvad. Vastupanuvõime suurendamiseks loob NL kaardiväeüksusi. Rahu sõlmimine partei ja kiriku vahel. 43' viimane Saksa pealetung Kurski kaarel nurjub. Nüüd initsiatiiv Punaarmeel. Saksa kaitselahingud Narva piirkonnas. Lõunalõigus saadakse tagasi Dontesi bassein ja läbimurre Dnepril. 44' aasta algab Punaarmee edasitungiga lõunas. Lõuna-Ukraina vallutamine, sissetung Galiitsiasse. Saksa väed loovutavad mais Krimmi. Läbimurre ka Balkani rindel. Varssavi ülestõus aug-okt nurjub. Punaarmee jõuab Ida-Preisimaale. Soome rinde läbimurdmine Karjala maakitsusel viib Moskva vaherahu sõlmimiseni 19.09. 25.04 USA ja NL-i vägede kohtumine Elbe äärses Torgaus. 08.08 kuulutab NL sõja Jaapanile. Tungib Madžuuriasse ja Korea poolsaarele, Kuriilid ja Sahhaliin okupeeritakse.
annaabi.ee 
