selle pärimisele. Talude pärandatava kasutusõiguse kehtestamine. 2)1804.a. EESTI JA LIIVIMAA TALURAHVASEADUS- Teokoormiste normeerimine, s.o. vastuvusse viimine talu majandusliku kandevõimega. Keelati talupoegade müümine ja võõrandamine. Kodukariõigust piirati 15 kepihoobiga või 2päevase arestiga. 3)23.Mai 1816.a. TALUPOEGADE VABASTAMINE PÄRISORJUSEST EESTIMAAL JA 26.Märts 1819 LIIVIMAAL- Talurahvas kuulutati pärisorjusest priiks. Maa tunnistati mõisniku ainuomandiks. Talus edasielamiseks tuli maad mõisniku käest rentida, kusjuures tühistati 1804.a koormiste piirangud. Talupoeg pidi ka edaspidi teokohustusi täitma. Senised normeeritud koormised asendati rendilepingutega. Perekonnanimede panemine. 4)UUED TALURAHVASEADUSED 1849.a. LIIVIMAAL JA 1856. a. EESTIMAAL JA 1865.a. SAAREMAAL-Taluinimesed vabanesid tööst mõisapõllul, võisid asuda oma majapidamise korraldamisele. Üleminek raharendile. Algas talude kruntiajamine ja päriseksostmine. 5)1866.a
Mitmetest olulistest demokraatiakitsendustest aga ometi ei loobutud. N: ei lubatud endiselt tegutseda erakondadel, Isamaaliitu peeti küllaldlaseks. Nii järtkus sisepoliitiline vaikiv olek kuni Nõukogude okupatsiooni kehtestamiseni. Läbinisti positiivseks kuldajaks moondus vaikiv ajastu meie rahva mälus hiljem, Teise maailmasõja ja Nõukogude anneksiooni oludes, mil tagasi vaatamine saigi ainult nostalgiat tekitada ning mil iseseisvusaja mälestustest ammutati jõudu edasielamiseks. Ülemaalised aktsioonid. Rahvaosalus N: Kus toimus suurte rahvamasside kogunemine oli Laulupeod. Korraldati iseseisvusaastatel neli. Lauljate arv neil ulatus 15 000-st 21 000-ni, pealtvaatajate arv 100 000. Alates 1936 aastast korraldati kodukaunistustöid. Eesmärgiks- kiiremini ning kogu rahva ühisel jõul ja nõul korrastada Eesti üldist ilmet ning kasvatada rahvas ilu- ja puhtusemeelt. Iseseisvuse algusaastatel sai juba hoo sisse Vabadussõja monumentide püstitamine
Pottsepakeder. Tume geomeetriline ornament heledal foonil. Mükeenes maeti kaevushaudadesse. Enam-vähem täisnurksed kaljusse raiutud hauad. Nt Mükeene kaevushaud A paiknes u 26 m läbimõõduga ümaral platsil. Siin 6 u täisnurkset haudehitist. Surnud maetud ränikivikihile. Ehitised kaetud palklaega, millel kiviplaadid. Rikkaim oli kaevushaud nr 4, kus oli 7 matust. Meeste nägudel kuldplekist maskid. Surnutele pandi kaasa kõik see, mida peeti vajalikuks teises ilmas edasielamiseks. Need olid lauanõud, relvad, ehted. Kaevushaudu veel mujalgi. 16. saj alguses eKr Mükeenes tugevad Minose kultuuri mõjud. Muuhulgas siis muutus ka haudehitistes. Hakati rajama kamberhaudu, hiljem kujunesid neist tholosed ehk kuppelhauad (hiilgeaeg u 1300 eKr). Hilis-Hellasest alates (peale 1600/1550 eKr) kesksel kohal Mükeene linnus. Elamud suhteliselt tagasihoidlikud. Keskustena Mükeene kõrval Pylos, Tiryns. Hilis-Mükeene perioodil (u 14001200 eKr) Mükeene kultuuri kõrgaeg
annaabi.ee 
