külastasid, ja see edukaks osutus, siis äriline edu tõstis Draamastuudios noortele mõeldud tüki täiskasvanute repertuaari, kuid teatud määral mängiti seda siiski ka lastele mõeldud päevases etenduses. Sealjuures, Leo Kalmeti lavastust “Kevadet” peetakse ka Mari Möldre võidukäiguks, sest Mari Möldre kasvatas seda legendi enne “Kevade” Draamastuudio lavastust ja see kasvas edasi ka pärast seda. Kalmet ise mängis Liblet, mis pani aluse edasistele Lible kehastamistele ja edasiarendustele. Seejärel “Suvi” ja “Tootsi Pulm” raugematu menuga. Noorsooetendusi hakati nõudma ka ringreisidel. See aga oli kulukas. Et neid etendusi provintsi viia, hakati proovima nukuteatrit. (Tšehhi nukuteater oli käinud 1935 Tallinnas, satuti vaimustusse.) Moodustati omaette trupp, keda õpetati välja. Esimesed katsetused olid Taavet Poska “Möldri mälestused” ja O. Lutsu “Nukitsamees”, mõlemad lavastas Kalmet
intersubjektiivsuse nõue. Teaduses pole lõplikke tõdesid. Teadust viib edasi teadlaste omavaheline arutelu, uute vaatenurkade avanemine selle kaudu jne. Teaduslik tõde selgineb teadusliku arutelu kaudu. Intersubjektiivsuse nõue: Teadusliku uurimuse tulemused peavad põhimõtteliselt olema teistele uurijatele aruteluks kättesaadavad. Iseenesele sahtlisse tehtud uurimus pole veel teadus. Uurimus muutub teaduse osaks alles siis, kui ta avab ennast teiste uurijate kriitikale ja edasiarendustele. 18.Mis on sotsioloogia põhiline metodoloogiline vaidlusküsimus? Selgitage positivistliku, interpretatiivse ja nn. vabastava teadmishuvi esindavate sotsioloogiliste koolkondade erinevaid seisukohti selles küsimuses.- Kas inimese uurimine on kuidagi põhimõtteliselt teistsugune tegevus kui looduse uurimine? Positivism eeldab, et looduses kehtivad teatud seadused ning teaduse eesmärk on ümbritseva tegelikkuse nähtuste selgitamine nende seaduste põhjal
29 II M¨ argiteooria ja kanji Eelnevalt oli juttu kanji m¨arkide omadustest nii makro- kui mikrotasan- dil. J¨argnevas osas prooviksin vaadelda, mida semiootiline m¨argiteooria v~oiks siin omalt poolt lisada ning kas oleks v~oimalik vastavat teoreetilist baasi juba teadaolevate kanji m¨argis¨usteemi m~oistetega u¨hendada. J¨argnevas tuginen C. S. Peirce (18391914) m¨argiteooriale ning selle edasiarendustele. Kahtlemata oleks huvitav antud kontekstis vaadelda ka teiste m¨argiteooriate (Saussure) v~oimalikke rakendusi, kahjuks v¨aljuks see aga k¨aesoleva t¨o¨o raamidest. 2.1 Milleks m¨ argiteooria? [BG 79, p.257] osutab, et m¨arke v~oib uurida kolmel eesm¨argil: 1. selgitamaks, kas m¨arkidel on mingit t¨ahendust; 2. selgitamaks m¨arkide t~oesuse tingimusi ja loogikat; 3. selgitamaks m¨arkide t¨ahenduse u
annaabi.ee 
