kirjutatakse eessuurtäht ja kuna läbivsuurtäht. Pikemalt peatutakse ka aktuaalsematel teemadel nagu kuidas kirjutada kaupade nimetusi,kas suur algustäht avaldab austust ,kas suurel algustähel on üldse tähtsus ja kuidas kirjutada nimetäiendiga piltlikud väljendid .Lisaks tuleb ka juttu stratigraafiast ja õigekirjast. . Mis on suurealgustähe tähtsus? Mõnikord oleneb algustähest tähendus, mõnikord mitte see sõltub nii lausest kui ka edasiantavast mõttest . Näiteks on oluline vahe, kas kirjutada Eesti Pank (meie riigipank) või Eesti pank (mis tahes Eestis olev pank). Sellisel juhul oleneb tähendus algustähest, ja see, mida me öelda tahame, oleks üheselt selge, peaksime oma riigipanga puhul kirjutama sõna pank alati suure algustähega - Eesti Pank, muidu aga väikesega, nt Hansapank ja Ühispank on Eesti pangad. Teisel juhul pole aga sisulist vahet, kas kirjutada nt väikeste tähtedega eesti
ülesande erinevate lahendusviiside hulk. Mida rohkem on inimene õppinud, seda erinevam võib tal olla ühe ja sama ülesande lahendamise funktsionaalse süsteemi lokalisatsioon. (erinevad arvutamise strateegiad, mentaalse rotatsiooni ülasended). Kui üks lokalisatsioon saab kahjustada, võivad teised olla piisavad, et funktsiooni käigus hoida (peab erinevaid viise õppima). 3. Eriliselt inimomaste oskuste areng sõltub otseselt sotsiaalselt edasiantavast kultuuripärandist. Seetõttu lokaliseeruvad sama ülesande lahendamisel funktsionaalsed süsteemid erinevate kultuuritasandiga inimestel erinevalt. Madalama kultuuritasemega inimese funktsionaalsed süsteemid sarnanevad rohkem laste omaga. Sama lokalisatsiooniga kahjustuse tagajärjed sõltuvad kultuurist. *kultuur ei üle midagi konkreetset indiviidi kohta. Kambad, näiteks sotsiaalses suhtumises. Hoiakute, väärtuste teema esiplaanil
Areng- tund peab arendama õppijate tunnetuslikku iseseisvust, loovtegevust ning kohusetundlikku suhtumist õppetöösse. Õppemeetodid- tuleb valida kõige sobivam kombinatsioon vastavalt õppetunni eesmärgile, õppematerjali sisule ja õppijate tunnetuslikele võimetele. Korraldus- õppetund peab olema ratsionaalselt korraldatud, see peab olema plaanikindel, tihe õpetaja poolt hästi suunatud, ökonoomse ajakasutusega ning terviklik. Tulemus- tunni kasutegur peab olema võimalikult suur, st edasiantavast õpiinformatsioonist peavad õppijad võimalikult palju omandama. Tähtis ei ole tunnis mitte see, kui palju õpetaja õpetab, vaid see, kui palju õppijad tunnis omandavad. 4. Küsimused ja korraldused eesti keele tundides Küsimused lausetasandil: Küsimused lause kohta täidavad kahte eesmärki: aitavad õpilastel sooritada lause mõistmiseks kasulikke muuteoperatsioone (seostada teabe-üksusi) ning annavad õpetajale tagasisidet (teavet lausete mõistmise taseme kohta).
annaabi.ee 
