kergendamiseks,vähktõve või nakkuste ravis.Mõningaid narkootilisi aineid kasutatakse sellekski,et aidata jagu saada stressist ja ängistusest,teisi tarvitatakse meelelahutuslikel eesmärkidel,et lõõgastuda ja lõbutseda.Narkootikumid on seadusega keelatud ja tervisele väga ohtlikud. 3 1.Narkootikumid 1.1 Ecstasy(MDMA) 1.1.1 Ajalugu MDMA on nime saanud oma keemilise nimetuse-metüleen dioksümetamfetamiin järgi.Laiemalt on MDMA tuntud ecstasyna,kuna ta põhjustab kasutajal õnnelikku,sotsiaalselt ja emotsionaalselt avatud tunnet.Ecstasy sünteesiti esmakordselt Saksamaal 1914 aastal võimaliku isupärssiva ainena. 1970-ndatel aastatel avastasid ecstasy uuesti ameerika psühhoterapeudid kes hakkasid MDMA-d kasutama suhtlemise kergendamiseks,sealhulgas abielunõustamisel.Seda ainet on väga raske klassifitseerida,kuna ta pole hallutsinogeen nagu LSD,ega ka tõeline psühhostimulaator(närvierguti) nagu amfetamiin
Kui seda kasutatakse raseduse ajal, esineb sageli lootekahjustusi. Amfetamiinide kasutamise tagajärgedeks on psüühiline ja füüsiline sõltuvus, bakterinfektsioonide sagenemine, oht peaaju verevalumi tekkeks, oht nakatuda HIV- viirusesse või mõnda suguhaigusesse, oht haigestuda hepatiiti ja saada bakter- ja viirusnakkusi. Surm võib saabuda südameseiskumise tagajärjel ja selleks ei pruugi olla selgelt eristatavaid väliseid haigusnähte. MDMA ehk ecstasy MDMA on tuntud ecstasyna, kuna ta põhjustab kasutajal õnnelikku, sotsiaalselt ja emotsionaalselt avatud tunnet. Ecstasy sünteesiti esmakordselt Saksamaal 1914. aastal võimaliku isupärssiva ainena. 1970-datel aastatel avastasid ecstasy uuesti Ameerika psühhoterapeudid, kes hakkasid MDMA-d kasutama suhtlemise kergendamiseks, sealhulgas abielunõustamisel. Seda ainet on väga raske klassifitseerida, kuna ta pole hallutsinogeen nagu LSD, ega ka tõeline psühhostimulaator(närvierguti) nagu amfetamiin
jälitusluulusid. Mõnikord võib selle tarvitamine põhjustada ka ajuverejookse, halvatust ja krampe. Amfetamiini kasutamise tagajärgedeks on psüühiline ja füüsiline sõltuvus, bakteriinfektsioonide sagenemine, oht peaaju verevalumi tekkeks, oht nakatuda HIV-viirusesse. Surm võib aga saabuda südameseiskumise tagajärjel (Miksike 2005). 2.1.2 Ecstasy MDMA on nime saanud oma keemilise nimetuse metüleen dioksümetamfetamiin järgi. Laiemalt on MDMA tuntud ecstasyna. Seda ainet on keeruline klassifitseerida, kuna ta pole tõeline hallutsinogeen nagu LSD, ega ka tõeline psühhostimulaator nagu amfetamiin. Seetõttu kasutavad 4 psühhiaatrid terminit ,,empaatiatekitaja", et kirjeldada tema ilmselgelt vaenu vähendavat ja harmooniat tekitavat toimet (Narkoinfo 1996). Ostes tabletti ei saa kunagi kindel olla, mida see tegelikult sisaldab
Metamfetamiini suurekristallilist vormi nn. ice (ingl. k. jää) suitsetatakse spetsiaalsetes vesipiipudes. Eesti narkoturule on metamfetamiin jõudnud alles paaril viimasel aastal. Politsei on avastatud ka selle valmistamise laboreid. Metamfetamiin kuulub meil narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja, s.o. ainete hulka, mille käitlemine Eestis keelatud, v.a. erijuhtudel. ECSTASY, MDMA (3,4-metüleendioksümetamfetamiin) Aine, millest nüüd räägitakse-kirjutatakse põhiliselt ecstasyna, on olnud illegaalsel narkoturul tuntud mitmete nimetuste all E, Adam, XTC, M&M, MDM jt. See aine on keemiliselt struktuurilt lähedane amfetamiinile, kuid farmakoloogiliselt on mõju mõnevõrra erinev. Ecstasyd peetakse ka entaktogeeniks, s.o. aineks, mis hõlbustab suhtlemist, kontaktide sõlmimist isikute vahel. Eestis on ecstasy siiani esinenud põhiliselt heleda värvusega tablettidena, milledel on tihti mitmesugused kujutised, näiteks päike, varblane, pelikan, viisnurk, delfiin jne
annaabi.ee 
