üks levinumaid seeni Eestis. Ta kasvab kõikjal põhjapoolkera parasvöötmes. Tunnused: Kübar sarlakpunane kuni punakas-oranzkollane või tumekollakaspruun, vanalt täiesti pleekinud, valgete või kollakate ebemetega, rihvelja servaga, 10-20 cm. Eoslehekesed valge, vabad. Jalg valge või kollakas, härmaneebemeline, mugulja alusega, laia nahkja rippuva ülaküljel sileda rõngaga, jalale külge kasvanud kontsentriliste ebemeliste vöötidega ilmneva tupega. Seeneliha valge, kübaranaha all sidrun- või pruunkollane. Kasvukoht:kasvab mitmesugustes metsades, kuid kõige levinuimad asukohad on kaasikud, kuusikud ja männikud. Ta võib elada sümbioosis, männi, kuuse, nulu, seedri või kasega. Roosa kärbseseen ehk Amanita rubescens: Kõikidest teistest kärbseseentest erineb roosa kärbseseen roosaka või punaka seeneliha poolest. Tegemist on hea söögiseenega, kuigi kupatamata seene söömine
võib Eestis leida üsna harva ja tema viljakehad kasvavad alatiüksikult. Panter-kärbseseen on väga mürgine (Hanso jt. 2000). Austraalias ei esine. 1.2.5 Beez kärbseseen Panter-kärbseseenele lähedane liik on mürgisuse kahtlusega beez kärbseseen(A. Eliae Quél.), mida on Eestist leitud vaid üks kord (Kuthan, 1989; Kotlaba, 1990). Selleseene kübar on valkjas kuni hallikaskollane, beez, nahavärvi (kuni 9 cm), rihvelja servaga; jalg valge kuni pruunikas, valge rõngaga; tupp ebemeliste vöötidena; jalg tihti pikalt pinnasesse ulatuv; kasvab sügisellehtmetsades (Hanso jt.2000). Austraalias ei kasva. 9 1.3 Alamperekond lepidell (Lepidella) Jalg nahkja rõngaga. Viljakehad lihakad. Kübara servsile (võib olla vanalt kergelt rihveljas). Eosed amüloidsed. Eestis 7 liiki.Surmavalt mürgised liigid on roheline kärbseseen(A. Phalloides (Vaill.: Fr.) Link) ja valge kärbseseen (A. virosa(Lam
Eoselehekesed (vaata Lisa 2) valged, hiljem nõrgalt kollased, vabad. Jalg (vaata Lisa 2) valge või kollakas, kuiv, nõrgalt härmane-ebemeline, säskias kuni torujas, rõngaga ja tupega, alusel muguljas, 10-20/1-2 cm (mugulja osa läbimõõt kuni 3 cm). Rõngas (vaata Lisa 2) valkjas või kollakas, rippuv, väga lai, nahkjas, ebemeline, kaua püsiv, sile. Tupp (vaata Lisa 2) jalale liibunud, avaldub jala mugulja osa ülaservas esinevate paljude ebemeliste kontsentriliste vöönditena. 9 Seeneliha valge, kübaranaha all sidrunkollane või pruunikaskollane, lõhnata, maitseta. Eosed (vaata Lisa 3) ellipsoidsed, siledad, 9-12/6-8m. Eosepulber valge. 2.3. Aktiivsed ained punases kärbseseenes Punane kärbseseen sisaldab füsioloogiliselt aktiivsetest ainetest muskariini (vaata Lisa 4), koliini, mustsinooli. Ainus mürkaine kärbseseenes on muskariin,