teise moodi ning tegema kõike ühteviisi. Ta julgustab olla eriline ja omamoodi. Põhitõena tahabki vast autor öelda, et inimesed peaksid hoidma vanu kombeid ja tavasi, et on tähtis säilitada enda keel ja uskumused. Mina ei oska olulist seisukohta teose suhtes võtta. Raamat tundus kohati väga segane ja raskesti mõistetav. Osad kohad jäidki kuidagi poolikuteks. Mulle ei meeldi väga sellised mütoloogilised raamatud. Samuti oli minu jaoks liiga palju maagilist ja ebausutavat. Ei suutnud ennast selle raamatuga siduda. Keda huvitab, see lugegu. Ise uuesti ei loeks. Getter Viin
Peategelane, kaubandusteaduse üliõpilane Helmut Haab on vaikuse ja üksinduse armastaja. Saanud aga ootamatult suure päranduse, satub ta oma mõisas rahaahnusest ja linlikust kultuurist rikutud seltskonda. Pulmapäeva õhtul hülgab ta oma naise, kes on paheliste elukommetega ning taotles Helmutit vaid raha pärast. Peategelane põgeneb taas üksindusse, romaanis ülistatakse maatööga tegelevaid inimesi. Kui Haava elukäigusm veel rohkem tema hingeelus on palju ebausutavat, leidub vastasleeris õnnestunud karaktereid ja realistlikke situatsioone. 9 Linnaelu kujutavad ajaromaanid Tendents vastandada maainimeste töökust, nende terveid, kohati veel patriarhaalseid eluviise linnaelu pahelisusele oli juba omane Rohu varasemale loomingule. 20-ndate aastate lõpupoole, majandusliku kitsikuse ja sotsiaalsete vastuolude teravnemise tingimustes, kujuneb
reeglitega, milles ei tohtinud kahelda, näiteks neljas käsk: austa oma ema ja isa, et su käsi hästi käiks. Miller küsib: kas ei peaks seda teistpidi keerama - vanemad, austage oma lapsi! Tema arvates kasutavad vanemad neljandat käsku selleks, et tõkestada väikesest peale lapse loomulikke agressiivseid väljendusi, nii et lapse ainuke võimalus on need edasi anda järgmisele põlvkonnale. Selle tabu murdmine oleks suur samm edasi, on musta kasvatuse ideoloog veendunud. Karmi ja ebausutavat teksti neile, kes on kogenud oma vanemate hoolitsust ja armastust, jätkub Alice Milleri raamatus küllaga. Näiteks kirjutab ta, et hästikasvatatud inimese tragöödia on selles, et ta ei tea, mida talle lapsepõlves tehti, kuna tal ei lubatud seda märgata, ja nii ei märka ta ka seda, mida ise oma lastele teeb. Elava allasurumiseks seavad lapsevanemad lõkse, valetavad, kavaldavad, varjavad, manipuleerivad, hirmutavad, jätavad