On olemas veel iidolid, mis tulenevad inimeste omavahelisest mis ta kord omaks on võtnud. Milline ka poleks vastupidist seotusest ja kooselust. Võttes arvesse nende päritolu, nimetame tõendavate faktide jõud ja arvukus, ei märka mõistus neid või siis neid turuiidoliteks. Inimesi ühendab kõne. Sõnu kasutatakse aga hoidub neist. [---+ Selline on peaaegu kõigi ebauskude alus nii lihtrahva arusaamise kohaselt. Oskamatu ja rumal sõnade astroloogias, unenägudes, uskumustes, ettekuulutustes kui ka muus kasutamine risustab mõistust. Siin ei aita määratlused ega sarnases. [---] selgitused, millega on harjunud relvastuma õpetatud inimesed. Sõnad otse ahistavad mõistust, segavad kõike ning tekitavad LIII lugematul hulgal tühje vaidlusi ja targutusi.
(mürgideks on alkohool, saastumine, nakkushaigused, suguhaigused. Ebaloomulik käitumine asotsiaalsus, kuritegevus, jne). Algatud degeneratsiooni protsessi ei saa peatada. Vulgaarne Pavlovi tõlgendamine organism käitumises on esikohal refleksid geenide eitamine. 4.LOENG Kirurgia areng paralleelselt arstiteadusega (olulised nimed) Kirurgia hakkab tasapisi arenema peale keskaega (põhjusteks: teaduse areng, mõnede ebauskude või eelarvamuste kadu jne). Alates 19. saj muutub areng tormiliseks: arstidelt hakatakse nõudma teadmisi kirurgias, ülikoolides hakatakse kirurgiale spetsialiseeruma, kirurgia ei ole enam ainult käsitöölistest habemeajajate valdkond, vaid muutub osaks nö ,,ülikooli meditsiinist". Kiire areng on seotud teaduse arenguga (tähtsaks saavad laboratoorne uurimine, eksperimentaalne lähenemine), eriti loodusteaduste arenguga (füüsika ja org. keemia).
edaspidi ka peatükid eugeenikast ja natsimeditsiinist) · Rassimi valdkonnad (lisaks nn mainstream rassimile veel seksism ja antisemitism) · Rassismi õppetunnid (rassismi kriitika) 35 VII. 4. LOENG (34. õ-nädal): Kirurgia areng alates 19. sajandist. Eksperimentaalmeditsiin. Kirurgia Euroopas hakkas jalgu alla saama pärast keskaega. Põhjuseid mitmeid teaduse areng, mõnede ebauskude või eelarvamuste kadu (esmaabi taasteke nt) jne. Palju räägitakse keskajaga seoses lahkamisest (anatoomiaõppest). See on siiski natuke ülepakutud teema, eriti kirurgia ajaloo kontekstis. Esiteks praktiseerisid kirurgiat toona veel nö habemeajajad, kes ülikoolis niikuinii ei olnud käinud ning sealne anatoomiaõpe kas lahkamisega või mitte ei puutunud õigupoolest neisse. Teiseks ei olnud lahkamine keskajal ka niivõrd keelatud kui aegajalt mõista anda püütakse. Nt
annaabi.ee 
