muuga (aktsiiside tõus). Vastavalt Kanti Kategoorilisele imperatiivile on selline teguviis väga kohusetundetu, otsus on vastu võetud ilma põhjaliku uuringuta: „ kas see otsus toob meile üldse tulu lõppkokkuvõttes?“ Eetiline valik: Eetiline oleks olnud olla kohe oma inimestega aus ning mainida ära mida toob endaga kaasa palgatõus ja lisaks aktsiisitõus. Otsuse vastu võtmine ja inimestele siis alles seletamine tekitab vaid segadust ja ebausaldust riigi suhtes. Arusaadavad on selle otsuse kasud, kui ka kahjud. Otsuse jaoks oleks võinud teha täpsema uuringu, mis toob välja plussid ja miinused, et selgitada milline valik oleks olnud mõistlikum. Saan aru ka selle otsuse kasust, et riigi vihje rahvale on ostke omale trantsport, mis ei liigu kütuse abil ja ei saastakse õhk. Jäetakse arvestamata sellega, et igal inimsel ei ole selliseid võimalusi. Loomulikult on tore, kui inimesed liiguksid ringi jala, jalgrattaga jne. Kuid tekib
Erinevate mõistete kasutamise läbi kultuurilist maailma mõjutada. Nt. ismid. Näeme midagi, mis meile tundub imelik, aga meile öeldakse, et see on X- ismi kuulsaim näide, siis me noogutame pead ja kanname seda edasi kellelegi teisele. Kultuuris omab sümboolset võimu see, kes suudab luua/ ringlusesse saata mõisteid, millega kultuurilist maailma kirjeldatakse. 47. Kuidas mõistab võimu Hannah Arendt? a. Võim ei ole ebausaldust äratav kahtlane nähtus, milleks eelnevad teoreetikud võimu on pidanud. b. Võim on positiivne mõiste, ei tee vägivalla kasutamist võimalikuks, vaid hoopis on vägivalla vastand. c. Võim on miski, mis sünnib inimeste koostöö tahtest. d. Arendt´i võimu võib kutsuda autoriteediks- neil, kel on autoriteet, neid järgivad teised ilma sunni vahenditeta. (võimu kandjatel ei pruugi võimu olla, aga võib.)
kultuurilist maailma kirjeldatakse. Võimuteooria Hannah Arendt (1906 1975) Teine mõttetraditsioon, õppis filosoofiat Heiddegeri käe all ja ehki ta oma tööd ona hoopis teistsuguse iseloomuga võib ka nendest leida juhtmotiive, midagi mis teda Heiddegeriga ühendab, selline janu väärika, vaba, autentse olemise järele. Heiddegeri jaoks on see kõrgematasandi filosoofiline mõiste, Arendt loeb seda sotsiaalsete olukordadega. Arendti nägemus võimust: võim ei ole selline natukene ebausaldust äratav, kahtlane nähtus milleks kõik eelnevad teoreetikud on pidanud. Tema jaoks võim üdini positiivne mõiste, võim ei ole see, mis teeb vägivalla kasutamise võimalikuks, vaid vastupidi · Võim on vägivalla vastand. Seal kus võimuhoidja ei suuda ennast muud moodi kehtestada kui vägivallaga, siis seal tegelikult on võim tema käest juba ära libisenud. Võim on miski mis sünnib inimeste
annaabi.ee 
