Hirmud saadavad kõiki lapsi ja see on täiesti normaalne. Abi tuleb otsida siis, kui hirm hakkab segama igapäevast elu. Tänapäeval on see kahjuks süvenev probleem Lastel on hirme, mida täiskasvanud sageli ei mõista. Praeguses Eestis sünnib suur osa hirme turvalisuse puudumisest, ebakindlusest tuleviku ees. Ühiskonnas toimuv ei pruugi otseselt lapsi mõjutada, kuid igapäevaelu probleemid ja kindlustunde puudumine põhjustab ebaturvalisust lapsevanematele, mis omakorda mõjutab ka peres kasvavaid lapsi. Laste kaitsetus väljastpoolt tuleva suhtes paneb eelkõige esmase kaitsja rolli vanematele. Pere suhtlemisstiil hirmudest ülesaamiseks peaks olema toetav. Täiskasvanu oma elukogemustega ja teadmistega peaks suutma olla lapse hirmude ja ärevuse kõrval. Kui oleksime valmis taipama, et laste hirmud on tihti täiskasvanute lahendamata jäänud konfliktide peegeldus, astuksime laste, aga ka
Kuidas virtuaalmaailm mõjutab tänapäeval inimese maailmapilti ning missugused on selle maailma voorused ning ohud? „Sünteetilised maailmad“ kahandavad meie privaatsust ja muudavad suhtlust inimgruppide vahel. Hiljuti tuli avalikuks info, et USA Riiklik julgeolekuagentuur NSA on ebaeetiliselt kogunud informatsiooni internetikasutajate kohta, kasutades infotehnoloogilisi vahendeid. See näitab selgelt kübermaailmate ebaturvalisust ning personaalse privaatsuse kadumist. Kõik meie tegevused on veebis nähtavad ning teistele jälgitavad. Üks enim levinud selline suhtluskeskkond on Facebook, kus levitatakse informatsiooni nii enda kui ka teiste inimeste kohta, mõistmata oma tegude tagajärgi. Samaaegselt on vallutatud ka rahvusvahelised müürid ning suhtlus on muutunud ülemaailmseks, kus suhtlejate omavaheline kaugus ei oma tähtsust ning kõik toimub reaalajas.
Samas räägitakse aeg-ajalt ka heaolu erinevaist Sissejuhatus aspektidest - ideoloogilisest, sotsiaalpoliitilisest, juriidilisest jm (Kraav 2003). Allardti (1976) uurimuses on heaolu kirjeldatud Miks laste heaolu ja turvalisust/ ebaturvalisust üldse positiivsete mõistetega häving, loving ja being, mida ühiskonna uurida? hindamisel heaolu seisukohalt on tõlgendatud materiaalsete, Ühiskonnas tehakse otsuseid erinevatele allikatele ja sotsiaalsete ja isiklike (eneseteostuslike) ressurssidena. Mõiste uurimustele toetudes, paljud neist otsustest mõjutavad otseselt heaolu on lähedalt seotud mõistega turvalisus, turvalisuse
viidad, reklaam) ja organiseerimist (viis korda), söögikohtade vähesust ja ootejärjekordi (neli korda), Pärnu valet hõngu ning tõmbenumbri puudumist (neli korda), noorte alkoholi ja narkootikumide tarbimist rannas (kolm korda), parkimisraskusi (ruumi- puudus ja maksmise segadus kaks korda), lõbustuspargi puudumist (kaks korda), musta vett (kaks korda), suveõhtu veetmise võimatust (kaks korda), ranna üldist ebaturvalisust (hirm peksa saada kaks korda). Lisaks mainiti Pärnu identiteedikriisi, ajutisi tualette, päikesesirmide ja rannamööbli laenutuse ebamugavust. Samas märkis üks vastaja, et teda ei häiri Pärnus miski ja ülerahvastatus on kahepalgeline asi. Kui peole minna, siis on hea, et on palju rahvast, aga päevitama ja omaette lõõgastuma ta linnaranda ei läheks. Ühtlasi oli ta ainus vastaja, kes leidis, et Pärnu on väga turvaline paik.
annaabi.ee 
