magestab merevett, piiramatult päikest, kuid ei ühtegi päikesepaneeli. Kolmveerand kalakohtadest ülepüütud. 500 milj inim elab kõrbetes. Las Vegas ehitati kõrbesse, suurin veetarbija. Viimase saj kuivendati pooled sood. Amazonase vihmamets vähenenud 20% võrra. Metsaraie globaalse soojenemise peamine põhjus. Pooled maailma vaestest elavad ressursiderikkastes riikides. Igal nädalal suureneb planeedi linnaelanike arv üle miljoni võrra. Kuuendik elab ebakindlas, ebatervislikus, liigasustatud keskkkonnas ilma ligipääsuta hädavajalikule, vesi, sanitatsioon ja elekter. Nälg levib taas. Mõjutab miljardit. Vaesed kraabivad prügis, kui meie kaevame maavarasid milleta elada ei suuda. Energia vajadus kasvab pidevalt. Mõnekümne aastaga on süsinik, mis kunagi muutis meie atmosfääri katlaks ja mida loodus sidus üle miljoni aasta, et elu saaks areneda, suurel määral atmosfääri tagasi. Poolustel on kliima soojenemist kõige enam märgata. Jääkate
kunagi varem. Praegu on pool maailma jõukusest 2% rikaste käes. Lagoses elas 1960. Aastal 700 000 inimest. 2025. Aastaks on see arv 16 miljonit. Saabujad on tavaliselt talunikud, kes on maalt lahkunud majaduslikel või demograafilisetel põhjuselt või väheste ressursside tõttu. See on uus, äärmuslik linna kasv, mis on põhjustatud ellujäämissoovist, mitte edukusest. Igal nädalal suureneb planeedil linnaelanike arv üle miljoni võrra. Kuuendik inimestest elab ebakindlas, ebatervislikus, liigasustatud keskkonnas. Ilma ligipääsuta hädavajalikule, nagu vesi, sanitatsioon ja elekter. Nälg levib taas. See mõjutab peaaegu miljardit inimest. Kogu planeedid kraabivad vaesed prügis, sel ajal kui meie kaevame maavarasid, milleta me enam elada ei suuda. Me vaatame üha eemale puutumata aladele, mida on üha keerukam kasutusele võtta. Me ei muuda oma elumudelit. Kas maaõli võib lõppeda? Nafat saab veel kaevandada Kanada õliliivadest. Suurimad
analüüsi 1846. aasta leetripuhangust Fääri saartel, näidates ära haiguse kulgemise teed inimeselt inimeseni ning jõudis järeldusele, et tegemist peab olema nakkusliku fenomeniga. Inglismaal deklareeris enda soovi teha kindlaks epideemiate toimimise loogika William Farr (1807-1873), kes kasutas oma töös järjest mahukamaks muutuvaid statistilisi andmeid elanikkonna kohta. Farr keskendus epideemiatele, esmalt rõugetele, mida arvas (aastal 1840) tekivat perioodiliselt ebatervislikus keskkonnas. Alles 1860. aastaiks aktepteeris ta mõtet, et mikroorganismidel peab olema oma kohta kõnesoleva nakkushaiguse levitamisel. Farri kõrval tegelesid epidemioloogia küsimustega inglismaal William Budd (1811-1880) ja John Snow (1813-1858). Viimane sai kuulsaks oma uurimusega koolera levikust aastal 1854 (vt edaspidi siin ptk-s). Koolerast sai oluline märksõna, nt loodi Inglismaal 1850. aastal The Asiatic Cholera Society, millest ajapikkum kujunes Epidemiological Society
annaabi.ee 
