muide seegi, et autor pole näinud vaeva teksti loetavuse tõstmisel. Juhtub, et ähmane, läbi- tungimatu idee või mõttearendus tuleneb sellest, et kirjatöö tegijal endal pole valgustatud valdkonnast selle detailides ja tervikus selget ülevaadet. Vahel on põhjuseks asjaolu, et lugejal jääb vajaka asjakohastest eelteadmistest. Mõnegi problemvaldkonna või arutluskäigu taipamist raskendab tõsiasi, et toodud väidete ja esitatud järelduste sisu tekitab meis võõristust või äratab ebateadlikku vastuseisu. Mõistame ju kergemini seda, mis on vastavuses meie väärtuste ja tõekspidamistega ja millega me oleme sisuliselt nõus; arusaamatust lisab aga aju kaitsepidurdus, mille otstarbeks on blokeerida teadvus võõra või ebameeldiva teabe vastuvõtuks. Tihti pole me kaitsepidurduse käivitumisest ise teadlikudki, kogeme aga selgesti, kuis omandatav aine hakkab ühtäkki igavaks ning õppimine väsitavaks ja vastumeelseks muutuma.
hiljem) Funktsionaalsed ajuplokid (Luria) (alt üles) kõik need tegutsevad koos, kui üks on pidurdusseisus, siis on kehvasti. Näiteks kui 1. on kahjustatud, siis ei ole midagi, 2. kahjustatud, siis otsib sõnu, aga ei leia; 3. kahjustatud- ei mõista piltlikke asju, irooniat jms. 1. ENERGEETILINE Selle ploki eesmärk on kindlustada toonus ja aktiivsus. Ajukoorest madalam: ajutüvi ja koorealused osad. See reguleerib ebateadlikku tegevustt, aktiveerib kõrgemaid ajupiirkondi. RETIKULAARFORMATSIOON. Eriti hästi nähtav kahjustus intellektipuudega lapsel. See osa tingib huvi. 2. TAGUMINE Haarab oimu-, kukla-, kiirusagarat. Teabe vastu võtmine keskkonnast, käib läbi analüsaatorite (juhteteed retseptoritelt ajukoorde lõppevad siia). Kuklasagar nägemisega, oimusagar kuulmisega ja kiirusagar liigutustega seotud infot. Järgneb infotöötlus (need on rohelised kardinad, see oli tanel
III mudel Valgustusfilosoofial põhinev mudel. 1. Inimene on vaba ja mõistlik 2. Normiks on mõistlik ja otstarbekohane käitumine kuidas normi juurde jõutakse tähelepanu all ei ole. 3. Hälve on mõistliku ja loomuliku korra rikkumine 4. Hälbe põhjuseks on teabe puudumine üksikindiviid ei tea, milline on mõistlik ja otstarbekohane käitumine ja käitub vastavalt ebamõistlikult. 5. Hälvikusse suhtutakse kui harimatusse ja ebateadlikku inimesse 6. Normaliseerimise vahenditeks oleksid õpetamine ja teadmiste levitamine 7. Eesmärk on valgustatud ja haritud isiku kujundamine Mudeli kujunemine on valgustusperioodist. Mudeli pooldajad on siiral arvamusel, et ühiskonda on võimalik teha paremaks sellega, et lihtsalt ühiskonna liikmetele anda teavet, et milline käitumine ühiskonna kui terviku jaoks kõige ratsionaalsem oleks.
et oskame tunda naudingut teistele meeldimisest. Valgustusfilosoofial põhinev mudel: 1) Inimene on vaba ja mõistlik rõhk mõistlikkusel. 2) Normiks on mõistlik ja otstarbekohane käitumine. 3) Hälve on mõistliku ja loomuliku korra rikkumine. 4) Hälbe põhjuseks on teabe puudumine ei tea, mis on mõistlik ja otstarbekohane käitumine. 5) Hälvikusse suhtutakse kui harimatusse ja ebateadlikku inimesesse. 6) Normaliseerimise vahendid on õpetamine ja teadmise levitamine. 7) Eesmärk on valgustatud ja haritud isiku kujundamine. Lähenemisviis pärineb valgustusajast, kuid oma mõju omab ta ka kaasajal (kuigi enam polda nii naiivsed). Selle sajandi 1960 - 1970 aastatel leidis antud teooria kõlapinda Nõukogude Liidus, kus leiti, et on vaja parandada õiguskasvatust, anda õigusteadmisi, et ära hoida õigusvastast käitumist
annaabi.ee 
