nuga määrdunud terituspulgal teravaks ei lähe. Teritamine terituspulgaga sobib sileda lõikeservaga nugadele. Lainelise või saehambulise lõiketeraga nuge saab teritada tavalise terituspulgaga, kui lõikeserv on ühelt küljelt sirge, sellisel juhul on see siis ka teritatav poole. Saehambulise lõikeservaga noad näivad püsivalt silmnähtavalt kauem teravad kui sileda lõiketeraga noad. Saagiva liikumise tõttu pudeneb nüri noaga lõikamisel lihtsalt rohkem purusid ja lõikepind jääb ebatasasemaks. Väikeste terade lihvimiseks sobib väike teritaja ja suurtele suur. Kasutage terituspulka õigesti. Ohutu on selline töömeetod, kus terituspulka hoitakse kindlalt käes vertikaalasendis, ots allapoole vastu sellise pinnaga lauda, millel pulga ots ei libise. Nuga tuleb hoida teises käes nii, et selle ots näitaks veidi kaldu ülespoole. Tera käepideme poolne ots asetatakse vastu terituspulga alaosa. Noa selg kallutatakse väljapoole nii, et teritusnurgaks oleks ca 20 kraadi
nuga määrdunud terituspulgal teravaks ei lähe. Teritamine terituspulgaga sobib sileda lõikeservaga nugadele. Lainelise või saehambulise lõiketeraga nuge saab teritada tavalise terituspulgaga, kui lõikeserv on ühelt küljelt sirge, sellisel juhul on see siis ka teritatav poole. Saehambulise lõikeservaga noad näivad püsivalt silmnähtavalt kauem teravad kui sileda lõiketeraga noad. Saagiva liikumise tõttu pudeneb nüri noaga lõikamisel lihtsalt rohkem purusid ja lõikepind jääb ebatasasemaks. Väikeste terade lihvimiseks sobib väike teritaja ja suurtele suur. Kasutage terituspulka õigesti. Ohutu on selline töömeetod, kus terituspulka hoitakse kindlalt käes vertikaalasendis, ots allapoole vastu sellise pinnaga lauda, millel pulga ots ei libise. Nuga tuleb hoida teises käes nii, et selle ots näitaks veidi kaldu ülespoole. Tera käepideme poolne ots asetatakse vastu terituspulga alaosa. Noa selg kallutatakse väljapoole nii, et teritusnurgaks oleks ca 20 kraadi
nuga määrdunud terituspulgal teravaks ei lähe. Teritamine terituspulgaga sobib sileda lõikeservaga nugadele. Lainelise või saehambulise lõiketeraga nuge saab teritada tavalise terituspulgaga, kui lõikeserv on ühelt küljelt sirge, sellisel juhul on see siis ka teritatav poole. Saehambulise lõikeservaga noad näivad püsivalt silmnähtavalt kauem teravad kui sileda lõiketeraga noad. Saagiva liikumise tõttu pudeneb nüri noaga lõikamisel lihtsalt rohkem purusid ja lõikepind jääb ebatasasemaks. Väikeste terade lihvimiseks sobib väike teritaja ja suurtele suur. Ümar terasest terituspulk. Selleks, et teritus või lihvimine oleks võimalik, peab teritusvahend olema noast kõvem ja seepärast ongi tüüpiliseks terituspulga materjaliks kroomvanaadiumteras. Kõige sagedamini kasutatakse ümarat teraspulka (tera pikkus 18 30 cm), mille pinnahambad on keskmiselt jämedad. Selline terituspulk ehk teras, nagu professionaalid ütlevad, sobib nii koduseks kui ka professionaalseks
põhjapolaarjoone taga. Norra kõrgeim tipp on 2469 meetrit kõrge Galdhøpiggen. 514 meetri sügavune Hornindalsvatnet on Norra ja Euroopa sügavaim järv. Maastik on ääretult vahelduv. Edelapoolsed tasandikud ja lainjad künkad loovutavad koha ümaratele mägedele, mida liigendavatest jõgedest ja järvedest püütakse mägihõrnast, lõhet ja forelli. Põhjapõdrad asutavad kõrglavasid, metsades elavad põdrad, hundid ja metskitsed. Põhja suunas muutub maastik ebatasasemaks. See on karu, ilvese ja polaarrebase elupaik. Jääkarusi näeb Teravmägedel. Rannik on üle külvatud fjordidega, kus võib näha hülgeid ja isegi vaalasid. Kaljulaiud ja saared on ideaalseks pesitsuspaigaks mitmele riigi 250 linnuliigist. Avameri on rikas tursa, süsika , makrelli ja heeringa poolest. Pool Norra maismaast on metsadega kaetud, seega põtrade ja metskitsede, jäneste, rebaste ja oravate looduslik kodu. Näha saab metsisemängu või
annaabi.ee 
