Kirjeldage enda jaoks üksipulgi ära täpsed käitumisviisid, mida te lapselt ootate. (2 p) Näiteks: Kuidas täpselt saab laps käituda nii, et ta on järjekorras seistes teiste vastu kena? Mida saab laps teha selleks, et maha rahuneda? Kuidas istutakse pingis paigal? Millisel viisil saate teie aidata lapsel uusi soovitavaid käitumisviise omandada? (2 p) Mõelge läbi, millal ja kuidas te lapsega ebasoovitavast käitumisest räägite. Milline aeg on sobilik arvestades teisi tegevusi? Oluline on, et nii laps kui ka õpetaja arutaksid ebasobiva ja sobiva käitumise üle, kui mõlemal on selleks piisavalt rahulik meeleolu. Oluline on, et teie näoilme, hääletoon, kehakeel ning sõnastus kõik toetaksid lapse soovi õppida uut sobilikku käitumisviisi.
raamatutest ja kogujaks oli Voldemar Kirss. Sealt saadud raha läks osalt raamatute ja ajakirjade ostmiseks. Ajakirju ja ajalehtede jutulisasid köitis Aleksander Matt. Raamatukogu asus vanas mõisahoones kuni see lammutati aastal 1934. Osa koolimajast valmis aastal 1936. Hiljem sai selle uue kooli juhatajaks Vladimir Sass. Raamatukogu suurenes pidevalt, toetusi saadi Haridusministeeriumist ja vallavalitsusest. Kui aga 1940 hakkasid " puhuma uued tuuled" , pidas igaüks oma kohuseks kogu ebasoovitavast kirjandusest .Endisest "Kungla" raamatukogust jäid järele riismed. Raamatutega tegelesid õpetajad ja koolijuhataja. 1946. aastast läks raamatukoguhoidja ametikoht palgaliseks. 2 raamatukappi ja valge pikk laud asusid koolimaja teisel korrusel koridoris, juhatajaks oli Jüri Vahter, Randvere Mittetäieliku Keskkooli sõjalis- kehalisekasvatuse õpetaja. Aastatel 1952-63 töötas raamatukogus Laine Penu (Lants).1956 sai kogu
Kui nüüd valguse teele asetada selline seade, mis laseb läbi vaid kindlal viisil orienteeritud elektriväljaga valgust, siis valib seade temale langevast valgusest välja mingi eelistatud tüüpi valguse. Sellist seadet nimetatakse polarisatsioonifiltriks, mis kujutab endast kahe kaitseklaasi vahele paigutatud polaroidkilet. Kile koosneb kas ühtmoodi orienteeritud kristallidest või pikkadest molekulidest. Fotograafias kasutatakse polarisatsioonifiltrit, et fotosid teatud mõttes ebasoovitavast valgusest puhastada. Eelkõige tahetakse vabaneda soovimatutest peegeldustest mitmesugustelt pindadelt. Kui valgus pinnalt peegeldub, muutub tema polarisatsioon, võrreldes otse tuleva valgusega. Nii saabki filter peegeldunud valgusest osa välja korjata. Samas suurendab ta kontraste, teeb näiteks taeva tumedamaks, kuna osa sealt tulevast valgusest ei pääse filtrist läbi. Põhiliselt valmistatakse kaht tüüpi filtreid: ringpolarisatsiooni ja lineaarpolarisatsiooni filtreid.