eesmärgiga leida sarnasusi / erinevusi ja seletada need lahti. Kaasaegseid seisukohti on kujundanud oluliselt Nitecki ja Buckland. Areng kokkuvõtvalt: - 1950dad - filosoofia ja poliitika, teooria ja praktika - 1970dad - kvaliteet ja intellektuaalne vabadus - 1980dad - rahvuslikkus ja rahvusvahelisus 2. RAHVUSVAHELINE RAAMATUKOGUNDUS Rahvusvaheline raamatukogundus vaevles aastaid definitsiooni puuduses, samuti eesmärgi ja käsitlusala/ulatuse ebaselguses. Rahvusvahelist raamatukogundust kasutati aastaid võrdleva raamatukogundusena. Kuid termineid võrdlev ja rahvusvaheline ei kasutata sünonüümidena (1970 Simsova) Stephen Parkeri (1974) definitsiooni järgi koosneb rahvusvaheline raamatukogundus tegevustest, mis teostatakse riiklike või mitteriiklike organisatsioonide, organisatsiooni gruppide ning kahe või enama rahvuse vahel, et edendada, asutada, arendada toetada ja väärtustada raamatukogu ja raamatukogundust
Keelest peab tulema siduv väljendus, millega peame jõudma õigusele vastavate lahendusteni. Need on keelest tulenevad probleemid ja neid on võimalik ületada juba õigustekste luues (mõisteid defineerides), kuid kõike vältida ei ole siiski võimalik. Nii ebatäpsuse kui mitmetähenduslikkuse olukordi oleks mõistlik tähistada keel ei ole meie jaoks ühetähenduslik. Ebatäpsus võib esineda kas teksti ebaselguses või semantilises ebamäärasuses. Keeleline väljend on ebaselge, kui selle tähenduse kohta puuduvad pidepunktid. Semantiline ebamäärasus on võimalik kui: · Pole teada küllaldaselt neid kvaliteete, mis aitaksid meid väljendeid sidustada (lahtine säte, puuduvad tunnused) · Väljend on nõrk (puuduvad üleüldse pidepunktid, et sidustada üht või teist väljendit) Nt asjaõiguse jõustumisega tekkinud probleem. Tekkis arutelu sellise väljendi nagu ,,omand" üle
Grammatiline tõlgendamine on juriidiliste erialaterminite ja muude Õkeeles kasutatavate tähistuste semantika selgitamine, mis on oma kindel osa ka süntaksil ehk keele grammatikareeglite kasutamisel. Grammatilise tõlgendamise jõutakse ka sellisel juhul, kui Õkord on vastuoluline. Õtloovate aktide tekstid ei ole mitte alati täpsed. See tähendab seda, et tekstid ei ole ühetähenduslikud ehk kas ebatäpsed või mitmetähenduslikud. Ebatäpsus võib esineda kas teksti ebaselguses (kui selle tähendus ei ole teada) või siis semantilises ebamäärasuses. Semantiline ebamäärasus on siis, kui pole teada küllaldaselt tunnuseid väljendi kasutamiseks (säte on lahtine) või kui väljend on nõrk (kui selle kasutamispiirid on ebamäärased). Kokkuvõtvalt: ebatäpsete olukordade juhul ei tea, missugused on võimalikud väljendi tähendused. Ebatäpsuse ületamine tähendab seda, et väljendite antakse mingi mõttekas, ratsionaalne ja jur. lt siduv tähendus.
annaabi.ee 
