7 Iga ettevõte, sõltumata oma ärivaldkonnast, puutub kokku erinevate ohtudega, mis mõjutavad kulude arvestustsüklit. Seega on tähtis mõista, kuidas AIS-i saab kujundada nii, et ta neid ohtusid loendaks. Ohud kaupade tellimisel: · kauba puuduse ja varude ülejääkide ennetamine, · ebavajalike kaupade nõudmine, · odavnenud hindadega kaupade soetamine, · madala kvaliteediga kaupade soetamine, · ebaseaduslikelt/volitamata varustajatelt soetamine, · pistised. Kauba puudus mõjutab kahjumit müügis ning ülejääk toob kaasa vajalikust kõrgemad säilituskulud. Selle vältimiseks peavad ettevõtted saavutama täpse varude kontrolli süsteemi. Et kindlustada informatsiooni täpsus inventuuri varudes, tuleb kasutada tähtajatu varu meetodit. Tuleks valida sellised tarnijad, kes on tuntud oma kauba kohaletoimetamise kohustuste korrektse täitmise poolest. Teiseks võimaluseks on
seadusevastasest tegevusest tulenevalt ei saa pakkuda neile avalik võim. Sellise dramaatilise protsessi tulemuseks oli varimajanduse kõrvale varivõimu tekkimine, mis täitis küll paljusid avalikule võimule omaseid funktsioone, kuid tema tegutsemise aluseks olid normaalsele ühiskonnale loomuvastased põhimõtted ja tavanormid.(Anvelt 2002. 9). Eesti allilma tülisid lahendab kurjategijate ühiskassa, kuhu viimased igakuiselt oma ebaseaduslikelt tuludelt maksu maksavad, saades selle eest ,,õiguse" Eesti kriminaalses maailmas probleemideta toimetada. Ühiskassa koguneb vastavat vajadusele ja lahendab kriminaalses maailmas kurjategijate vahel tekkinud tülisid ning määrab grupeeringute vahel kuritegelikud sissetulekuallikad. Ühiskassas võib erinevatel hinnangutel olla maksimaalselt kuni 100 miljonit krooni. Ühiskassa on läbi varifirmade rahastanud näiteks Tallinna Vangla sateliittelevisiooni installeerimise
ülevõetud Lennusadama osa (Küti 15 a) Keskkonnaministeeriumi haldusse, mis anti kasutada Mereinspektsioonile ja selle laevadele 04.06.1996 Küti 17 ja 17 A antakse üle valitsuse korraldusega Justiitsministeeriumi valitsemisalasse 30.08.1996 Kultuuriministri määrusega võeti vesilennukite angaarid riikliku kaitse alla. 14.11.1997 esitas Justiitsministeerium Tallinna Linnakohtule hagi tunnistada riik Küti 17 ja 17 A omanikuks ja nõuda need välja ebaseaduslikelt valdajatelt. Detsembris 1999 valmib vesilennukite angaari raudbetoonkooriku ekspertiis ja renoveerimise ettepanekud (koostajad OÜ ETUI ja ETUI Beton Test). Välitööd toimusid 29.10.-10.12.1999. Hooneregistri andmetel valdavad Küti 17 ja 17a AS Verest ja OÜ Agrin Partion 05.06.2000 president Lennart Meri üritab külastada angaare, ent umbkeelne turvamees ei luba teda sisse 25.08.2000 Tallinna Linnakohtu otsusega kuulub Lennusadam riigile. Otsus kaevati aga kostjate
ülevõetud Lennusadama osa (Küti 15 a) Keskkonnaministeeriumi haldusse, mis anti kasutada Mereinspektsioonile ja selle laevadele 04.06.1996 Küti 17 ja 17 A antakse üle valitsuse korraldusega Justiitsministeeriumi valitsemisalasse 30.08.1996 Kultuuriministri määrusega võeti vesilennukite angaarid riikliku kaitse alla. 14.11.1997 esitas Justiitsministeerium Tallinna Linnakohtule hagi tunnistada riik Küti 17 ja 17 A omanikuks ja nõuda need välja ebaseaduslikelt valdajatelt. Detsembris 1999 valmib vesilennukite angaari raudbetoonkooriku ekspertiis ja renoveerimise ettepanekud (koostajad OÜ ETUI ja ETUI Beton Test). Välitööd toimusid 29.10.-10.12.1999. Hooneregistri andmetel valdavad Küti 17 ja 17a AS Verest ja OÜ Agrin Partion 05.06.2000 president Lennart Meri üritab külastada angaare, ent umbkeelne turvamees ei luba teda sisse 25.08.2000 Tallinna Linnakohtu otsusega kuulub Lennusadam riigile. Otsus kaevati aga kostjate
annaabi.ee 
