polis`est, ja seda selles thenduses, et siin on eelkige ksitluse all idee-prane polis ja mitte niivrd meeleliselt tajutavas maailmas faktiliselt eksisteerivad polis`ed. Kuid nhtavas maailmas faktiliselt eksisteerivad nhtused, mille hulka kuuluvad ka polis`ed, ei saa Platoni ontoloogia kohaselt omada seda tiuslikkuse astet, mis on nende olemustel olemise enda valdkonnas. Selle vlistab meeleliselt tajutava tegelikkuse-valdkonna ontoloogiline eripra siin esineb kik olemuslik oma ebapuhtal kujul ning asub pidevas muutumises, tekkimises ja hvimises, miski ei suuda silitada oma identiteeti. Siiski annaks ideedeteadmine inimese ksutusse vahendeid poliitiliste nhtuste le teselt otsustamiseks ja nende mitmekesisuses ning muutlikkuses orienteerumiseks. Veel enam meeleliselt tajutav maailm peaks oma muutlikkuse tttu ilmselt ka muudetav olema, iseranis kui soovitakse teda muuta sarnasemaks tema olemusphjustele. Meeltega tajutava maailma mberkorraldamine eeldaks aga teadmise omamist
olemuse kohaselt. Idee-pärane on tema käsituse kohaselt selline polis, mida valitsetakse juhindudes kesksete poliitiliste väärtuste olemusteadmisest. Kuid ”nähtavas maailmas” faktiliselt eksisteerivad nähtused, mille hulka kuuluvad ka polis`ed, ei saa Platoni ontoloogia kohaselt omada seda täiuslikkuse astet, mis on nende olemustel. Selle välistab meeleliselt tajutava tegelikkuse-valdkonna ontoloogiline eripära – siin esineb kõik olemuslik oma “ebapuhtal” kujul ning asub pidevas muutumises, tekkimises ja hävimises, miski ei suuda säilitada oma identiteeti. Siiski annaks ideedeteadmine inimese käsutusse normatiivseid tõdesid, millele toetudes on võimalik poliitiliste nähtuste üle tõeselt otsustada ja nende mitmekesisuses ning muutlikkuses orienteeruda. Veel enam – meeleliselt tajutav maailm peaks oma muutlikkuse tõttu ilmselt ka muudetav olema, iseäranis kui seda
seadusandlusest. Presidendi juhtimisel töötavad ja tema abilisteks on tema poolt ametisse kutsutud ning tema ees poliitiliselt vastutavad ministrid. Seadusi annab rahva poolt tähtajaliselt valitud ja oma tegevuses sõltumatu parlament. Presidendil võib seaduste suhtes olla suspensiivse (so edasilükkav) veto õigus (so võib avaldada soovi, et parlament vastuvõetud seadust veel arutaks). Levinud Ameerika Ühendriikides ja Ladina-Ameerikas. Ebapuhtal kujul (parlamendil on osa valitsuse moodustamisel ja valitsuses on ka peaminister) esineb Prantsusmaal ja Venemaal. Sageli on nn poolpresidentaalses riigis presidendi võim suurem kui presidentaalses. Näiteks on Ameerika Ühendriikide president ka valitsuse juht ja ta ei saa välja kuulutada Kongressi erakorralisi valimisi. Poolpresidentaalses riigis on juhul kui parlament avaldab valitsusele umbusaldust (valitsus vastutab peamiselt presidendi, aga ka
annaabi.ee 
