Kõrgemad tundmused 1) Kõlbelised tundmused (tekivad inimestevahelises suhtlemises) 2) Intellektuaalsed tundmused(seotud inimese vaimse tegevusega) 3) Esteetilised tundmused (seotud ilu ja harmoonia tunnetamisega) Tähelepanu ja tähelepanelikkus Tähelepanu mõiste ja neurofüsioloogilised alused Suur osa ekstsesside ja õnnetuste põhjustest töötegevuses ja igapäevaolukordades seletub tähelepanu ressursside ebaoptimaalse jaotamise ja muude tähelepanuvajakutega. Tähelepanu on teadvuse poolt eredalt ja selges vormis haaratud objekt või mõtteahel mitme näivalt korraga käepärase objekti või mõtteahela hulgast. Tähelepanu on psüühilise tegevuse suunamine ja kontsentreerimine objektile, millel on isiksuse jaoks püsiv või situatiivne tähtsus. 45 Tähelepanu osa psüühilises teabetöötluses
Kõrgemad tundmused 1) Kõlbelised tundmused (tekivad inimestevahelises suhtlemises) 2) Intellektuaalsed tundmused(seotud inimese vaimse tegevusega) 3) Esteetilised tundmused (seotud ilu ja harmoonia tunnetamisega) 38 Tähelepanu ja tähelepanelikkus Tähelepanu mõiste ja neurofüsioloogilised alused Suur osa ekstsesside ja õnnetuste põhjustest töötegevuses ja igapäevaolukordades seletub tähelepanu ressursside ebaoptimaalse jaotamise ja muude tähelepanuvajakutega. Tähelepanu on teadvuse poolt eredalt ja selges vormis haaratud objekt või mõtteahel mitme näivalt korraga käepärase objekti või mõtteahela hulgast. Tähelepanu on psüühilise tegevuse suunamine ja kontsentreerimine objektile, millel on isiksuse jaoks püsiv või situatiivne tähtsus. Tähelepanu osa psüühilises teabetöötluses Igal ajahetkel tajutakse, kujutletakse ning analüüsitakse sel hetkel ainuvajalikku ja tähtsamat
Afekt on lühiajaline, jõuline, tormiliselt kulgev, plahvatuslik reaktsioon. Patoloogiline/füsioloogiline Afekt kutsub esile teadlikule ja tahtelise kontrollile mittealluva pinge mahalaadimise tegevuse. Afektogeenne situatsioon (konfliktsus), mäluhäired, liigutuslik erakordsus, välimuse eripära Kõrgemad tundmused: kõlbelised, intellektuaalsed, esteetilised Suur osa ekstsesside ja õnnetuste põhjustest töötegevuses ja igapäevaolukordades seletub tähelepanu ressursside ebaoptimaalse jaotamise või muude tähelepanuvajakutega. Tähelepanu on teadvuse poolt eredalt ja selges vormis haaratud objekt või mõtteahel mitme näivalt korraga käepärase objekti või mõtteahela hulgast. Tähelepanu tähendab valikut infotöötluses. Tähelepanu on psüühilise tegevuse suunamine ja kontsentreerimine objektile, millel on isiksuse jaoks püsiv või situatiivne tähtsus. Üldise tähelepanuvõime ja virguse tagab ajutüve
annaabi.ee 
