Tekib tunne, et inetust pardipojast võibki sirguda ilus luik, kui ta vaid piisavalt tööd teeb ja vaeva näeb. Põhimõte "piits ja präänik" toimib vaid seepärast, et õnnestudes saab inimene prääniku- tasu kogu selle jama eest, mida ta on pidanud taluma. Kui präänikut poleks ja ainus, mis teda ees ootaks oleks piits, siis ei edeneks ükski asi eriti edukalt. Argipäeva muinasjutud võivad peituda üsna ebaolulistes detailides või olla midagi täiesti harilikku. Nende võlu peitub ajastuses õigel ajahetkel võib ka möödalendav liblikas päeva muinasjutuliseks muuta.
11 olulised, annan ma neile otsustamisel sõna, kuid tähtsate küsimuste puhul jätan ma endale õiguse ise otsuse teha." On nähtud vanemaid, kes sellist kombinatsiooni kasutavad ja võib öelda, et see ei tööta. Kui lapsed kogevad, kui hea on lahendada konflikte, ilma et peaks kaotama, panevad nad pahaks, kui vanemad pöörduvad aeg-ajalt I meetodi juurde tagasi. Või kaotavad nad huvi III meetodi vastu ebaolulistes küsimustes, kuna neile teeb tuska kaotus olulisemates küsimustes. Sellise aruka kombinatsiooni tulemuseks on see, et lapsed muutuvad umbusaldavaks, kui vanemad katsetavad III meetodiga, kuna nad on kogenud, et kui käes on otsustav hetk, võidavad vanemad niikuinii. Miks peaksid lapsed siis probleemilahendusele üldse pühenduma? Kui tegu on tõsisema probleemiga, teavad nad juba ette, et vanem kasutab oma võimu, et võita.
Empiirilistele andmetele tuginedes väidab autor, et hindamine on asendamatu nii õpilase kui õpetaja edukaks tööks. Hinne aitab lapsel orienteeruda omaenda võimetes ja oskustes. Hindamise puudumine on ühe või teise tegevuse seisukohalt (tegevuse edukust silmas pidades) halvim variant, sest see desorienteerib õpilast. Tulemuseks on ebakindlus, tegevuse eesmärkide ähmastumine, alaväärsustunde tekkimine. Hindamise puudumisel hakatakse tagasisidet otsima ebaolulistes detailides, millele omistatakse suur tähtsus. Vastust otsitakse õpetaja miimikast, zestidest, intonatsioonist. Ühesõnaga, õpilane on teadmatuses oma tegevuse tulemuslikkusest. Hindamine on lapse arengu seisukohalt hädavajalik tegevus - selline on klassikalise pedagoogika seisukoht. Lapsekeskne pedagoogika on Ellen Keyst alates olnud igasuguse hindamise vastu. Miks? Tulemuste järgi saadud hinded ei kajasta nii mõnigi kord nähtud vaeva ja tehtud pingutusi.
annaabi.ee 
