(Howstuffworks, 2011) 2. TRAADITA INTERNETI AJALUGU Traadita interneti ajaloo lahti seletamiseks peab enne võtma üle traadita signaali edastamise leiutamise ajaloo, sest sellest tehnoloogiast arenes edasi WLAN tehnoloogia ehk traadita interneti tehnoloogia. Traadita internet on läinud kiiremaks, stabiilsemaks ja kaugemale levimaks üle aastate ja jätkub ka siiamaani selle paremaks areng, sest mugavus on kasutajale kõige tähtsam ja juhtmed on suureks ebamugavuseks paljudele. 2.1 Traadita signaali edastamise leiutamine ja areng XX ja XXI sajandil Heinrich Rudolf Herz tekitas 1888. aastal Hamburgis esimese raadiolaine. 1894. aastaks muutus raadiolainete tekitamine üheks kommunikatsiooni viisiks. Algselt liikusid raadiolained ainult sadade meetrite kaugusele. Itaalia teadlane nimega Marchese Guglielmo Marconi arendas seda tehnoloogiat edasi ja 1899. aastaks suudeti saata raadiolainet juba 9 miili kaugusele
madal või puuduvad need lisandid täielikult. Võrreldes pinnavetega on põhjavete keemiline koostis võrdlemisi püsiv. Peamiselt leiavad akvaariumiveena kasutust kombineeritud atmosfäärivete või destilleeritud veega. Orgaaniliste ühendite ja kolloidide puudumise tõttu on põhjaveeliikide kasutamisel sageli käepäraseks ka vee koostise keemilise parandamise võtete rakendamine. Põhjavete kasutamisel on suurimaks ebamugavuseks kõrge jäävkareduse kõrvaldamine. [5] 2. Destilleeritud vesi, tööstuslikud kondentveed Destilleeritud vee laiemat kasutamist piirab tema küllalt kõrge hind, mispärast selle kasutamine akvaariumivee põhikomponendina peab olema igakülgselt põhjendatud. Destilleeritud vee kasutamisel tuleb teada, et olenevalt destillatsiooniseadmest võib saadava vee kvaliteet siiski mõnevõrra kõikuda, mida selle kasutamisel on vaja silmas pidada.
14% 27% Käe asend ja määrimine Istumise asend Arvutihiire 35% kasutamine Joonis 4. Tekkinud probleemide täpsustus Jooniselt 4 on näha, et kõige suuremaks ebamugavuseks/probleemiks on käe asend. Põhjuseks toodi seda, et paljud pastapliiatsid ning harilikud pliiatsid määrivad kätt ja paberit kirjutamise ajal. Kirjutades vasaku käega, jääb eelnevalt kirjutatud tekst varjatuks ning tihtipeale ei märgata oma kirjavigu. Veel toodi välja istumise asend. Selle all peeti silmas pinginaabriga kätte kokku põrkamist ning samuti seda, et teatud asendid võivad varjata valgust, mis langeb paberile
annaabi.ee 
