raamatu stiilile (nt lõputu “parima sõna” ja puhta kunsti otsing). Tema isa oli kirurg ja ema pärines ühest vanast Normandia perekonnast. Ta õppis Pariisis õigusteadust, kuid maalähedase poisina ei istunud talle Pariisi elu. Flaubert oli ambitsioonitu, raiskas oma aega unistades, kuid elas aristokraatlikku elu. Gustave Flaubert kirjutas “Madame Bovary” teost viis aastat ning seejärel avaldati see seeriatena. Romaan tõi autorile kohtuasja (süüdistati ebamoraalsuses), kuid tunnistati kohtus süütuks. Koguteosena sai romaan sooja vastuvõtu osaliseks. Flaubert valis romaani kirjutamiseks maise aine asemel ühe hiljutise sündmuse: tema ise endise õpilase naine oli end mürgitanud ning arst ise oli kurbusest surnud. Autor pidas reaalsest sündmusest ja paigast võrdlemisi täpselt kinni, muutes vaid nimesid. 2) Probleemikeskne analüüs Provintsiarst Charles Bovary noor naine Emma petab oma tavalist ja igavat meest. Ta oli “pime”
Valdma Gustave Flaubert´i elu · Gustave Flaubert sündis Roueni arstiperekonda. · Noormees alustas kirjutamisega juba kooliajal, inspireerituna suures osas armastusest temast kümme aastat vanema abielunaise Elisa Sclesingeri vastu. · 1843. a. õppis Pariisis juurat. · 1844. a. ilmnes tal närvihaigus, peale mida pühendus kirjanik täielikult raamatute loomisele. · 1857. a. toimus teose üle kohtuprotsess, sest seda süüdistati ebamoraalsuses. · Samal aastal tutvus Falubert oma õetütre õpetajanna Juliet Herbertiga. Nad pidasid vahekorda hoolega salajas, ka veel siis, kui Herbert naasis oma kodulinna Londonisse. Suhe püsis arvatavasti kuni kirjaniku surmani. · 1858. a. Reisis Falubert PõhjaAafrikas, et koguda ainest oma Rooma ja Kartaago ainelisel konfliktil põhineva teose "Salambo" jaoks. · Flaubert suri küllatki vaesena 1881. a. ajurabandusse.
meistriteoseks, ja luges selle ette Louis Bouilhetle ja Maxime du Campile, lubamata neil vahele segada või soovitusi anda. Pärast lugemise lõpetamist käskisid nad Flaubertil kirjutatu tulle visata, kuna see olevat lootusetu ja korratu. Aastal 1850 alustas Flaubert ,,Madame Bovary" kirjutamist, tehes seda viis aastat. Romaani trükiti seeriatena 1856. aastal (eesti keeles 1934), tuues autorile kohtuasja (teda kahtlustati ebamoraalsuses), kuid ta tunnistati kohtus süütuks. Kui ,,Madame Bovary" koguteosena ilmus, sai see sooja vastuvõtu osaliseks. 1858. aastal külastas Flaubert Kartaagot, et koguda materjali uue romaani, ,,Salambo", tarvis. Järgmisena võttis Flaubert uurimise alla kaasaegsed kombed ning kasutas oma mälestusi lapsepõlvest ja noorusest, kirjutas romaani ,,Tundekasvatusest". See avaldati 1869(eesti keeles 4 1972)
luges selle ette Louis Bouilhet'le ja Maxime du Campile, lubamata neil vahele segada või soovitusi anda. Pärast lugemise lõpetamist käskisid nad aga Flaubert'il kirjutatu tulle visata, kuna see olevat lootusetu ja korratu. Aastal 1850 alustas Flaubert "Madame Bovary" kirjutamist, tehes seda viis aastat. Romaan trükiti seeriatena 1856. aastal (eesti keeles 1934), tuues autorile kohtuasja (teda kahtlustati ebamoraalsuses), kuid ta tunnistati kohtus süütuks. Kui "Madame Bovary" koguteosena ilmus, sai see sooja vastuvõtu osaliseks. 1858. aastal külastas Flaubert Kartaagot, et koguda materjali uue romaani, "Salambo", tarvis. Järgmisena võttis Flaubert uurimise alla kaasaegsed kombed ning kasutades oma mälestusi lapsepõlvest ja noorusest, kirjutas romaani "Tundekasvatus". See avaldati 1869 (eesti keeles 1972). Selle ajani oli Flaubert'i era- ja tööelu võrdlemisi õnnelik, kuid peagi tabas teda ebaõnn
annaabi.ee 
