Marie Under sündis Tallinnas,õppis Saksa tütarlaste koolis,abiellus raamatupidajaga,lahutas ja abiellus luuletaja A.Adsoniga. Lahkus perega Rootsi,töötas Stockholmis teatri muuseumis. Luuletama hakkas koolipõlves. On Eesti sonetimeister, luulekogu "Sonetid"- shokeeris lugejaid, kirjeldas julgelt kirge,iha,armastuse füüsilist poolt,naise keha ilu. Kirj ka loodust,mis nagu elustub ja hõõgub armastajate kirega kaasa. Tema elurõõm ja naudingutele avatus mõjusid tollasele lugejale ebamoraalsena. 1920.ndatel muutus luule temaatika tõsisemaks, algul kirjutas sõjavastaseid luuletusi,hiljem ühiskondlikest probleemidest,kujutab suurlinna masendavat keskkonda,aguleid- neid teemasid kajastab luulekogu "Hääl varjust". Under on ka Eesti ballaadimeister- sai ainest rahvaluulest, piiblist, oma fantaasiast. Kuj oskuslikult tegelaste hingeelu. Põhiteema ballaadides-inimese õnneotsingud,millele saab takistuseks nende enda või lähedaste inimlikud eksimused
selged kultuurisevahelised erinevused. Jumalikkuse eetika (ethic of divinity) Jumalikkuse eetika seisneb selles, et inimene on kohustatud austama või säilitama asjade loomuliku korra pühadust, nagu see on transtsendentaalse moraalse autoriteedi (Jumala) poolt määratletud. Kanaga seksimise näide. Miks erinevad grupid leiavad sama teo olevat kas moraalselt väära või mitte? Ebamoraalsust vaadeldi kahel teljel: kõrgema staatusega osalejad vaatlesid tegu ebamoraalsena, kui see põhjustas teos osalejatele kahju või halba, madalama staatusega osalejad vaatlesid tegu ebamoraalsena kui see oli neile häiriv või vastik. Selle pinnalt saab järeldada, et moraaliotsused ei ole kaalutletud ja ratsionaalsed, vaid tulenevad pigem emotsioonidest ning ratsionaliseeritakse hiljem. Kultuurisõjad Ortodokssete religioonide jüngrid on pühendunud transtsendentsele autoriteedile. Progressiivsete
sügavusest. Intelligents lükkas kristlik-sotsiaalse partei esitatud küsimuse sellise asetuse tagasi. Aegamööda kujunes üha enam ja enam mulje, et kogu selles võitluses seisneb asi ainult katses pöörata juudid uude usku, ent võib-olla ka lihtsalt kadestavas konkurentsis. Tänu kõigele sellele kaotas võitlus kõik tunnusjooned millestki kõrgemast. Paljudele ja seejuures kaugeltki mitte halvematele elementidele hakkas võitlus näima ebamoraalsena, halvana. Ei jätku-nud selle teadvustamist, et asi seisneb küsimuses kogu inimkonna ellujäämisest, sellises probleemis, millest sõltub kõikide mittejuudi rahvaste saatus. Seda poolikust silmas pidades kaotaski kristlik-sotsiaalse partei antisemiitlik vaatenurk oma tähenduse. See oli mingi näiline antisemitism. Selline võitlus juutluse vastu oli hullem, kui mistahes võitluse puudumine tema vastu. tekkisid vaid tühjad illusioonid.
annaabi.ee 
