Stiimuli korduval esitusel hedonistlik reaktsioon veidi väheneb, vastandreaktsioon aga jääb muutumatuks. Seega korduval esitusel stiimuli summaarne hedonistlik mõju alaneb, äärmuslikel juhtudel isegi sedavõrd, et ülekaalu saavutab ebameeldiv järelreaktsioon. Selle vältimiseks soovivad naudinguga harjunud inimesed naudingut tekitavaid tingimusi järjest suuremal hulgal. Sama olukord võib olla ebameeldivate stiimulite korduval esitusel, kus lõpuks võib ülekaalu saavutada ebameeldivusest pääsemise meeldiv järelreaktsioon. Eluohtlike ettevõtmistega korduval katsetamisel alaneb ohust tulenev hirm ja ülekaalu saavutab rahulolu või nauding järjekordselt sooritatud eneseületamisest. Teiseks teooriaks on instinktidel ja tungidel põhinevad teooriad. See oli üks esimesi psühholoogilisi motivatsiooniteooriaid 19. sajandil, mille algatasid Sigmund Freud (1856 1939), William McDougall (1871 1938) ja William James (1842 1910).
Küpsusiga – rahulolu tehtuga, iseenda terviklikkuse tunnetamine pettumuse ja meeleheite vastu. Kõlbelise mõtlemise areng (Lawrence Kohlberg) Kohlberg näeb laste moraalset arengut üldistele printsiipidele põhineva liikumisena konkreetselt üldisele, enesekeskselt ja vahetult hoolitsuselt enda eest hoolitsusele teiste heaolu eest. Prekonventsionaalsed astmed Karistuse-allumise orientatsioon – sel astmel püüavad lapsed peamiselt hoiduda ebameeldivusest , vältida karistust, vabaduse piiramist, ärevusi tekitavaid situatsioone. Instrumentaal – relativistlik orientatsioon – ka siin on lapse põhimureks oma tarvete rahuldamine, kuid saavad ka aru, et teistel on teatud õigused. Seeõttu ilmutavad mõnikord soovi jõuda kokkuleppele, mis võimaldaks võrdsel alusel rahuldada kõikide osapoolte vajadusi. Konventsionaalse moraali astmed
(outcome expectancy) ning tulemuse väärtustamisest, kuivõrra ta seda tulemust kinnitajaks peab (reinforcement value). Nagu näha, tuleb biheiviorismi järjest enam kognitiivseid tegureid sisse. Tänapäeva käitumisteooriaid ongi õigem kognitiiv-käitumuslikeks nimetada. Hüvitus, mille nimel inimene operanti (toimivat käitumisviisi) esitama hakkab, võib olla: (1) vahetu - käegakatsutavad hüvitused, heakskiit või halvakspanu, ebameeldivusest pääsemine; (2) kaudne - inimene näeb, et keegi teine saab hüvituse või karistuse tema enda käitumisele sarnase teo eest; (3) sisemine (intrinsic) - ise-enesele-kohaldatud - inimene hindab ise oma tegu kiituse või halvakspanuga. Inimese käitumine antud situatsioonis oleneb kolmest asjast: (1) missugune situatsioon see on, (2) kuidas inimene seda situatsiooni tajub ja (3) missugust kinnitust inimene samasugustes situatsioonides varem saanud on (või näinud,
annaabi.ee 
