kasvatamine. Eestis selleks tingimused just küll mitte kõige paremad. ENSV oli NSVL sigala toodeti liha ja piima kogu NSVL turu tarbeks. Tööstus 1940. II poolel, kui NSVL oli uuesti kehtestatud, algas forsseeritud industrialiseerimine. Aluspõhi oli selleks olemas. Esiteks hakati edendama põlevkivi tööstust. Selle ulatust laiendati. Põlevkivi kasutati valminud/valmimas elektrijaamades. Kaevandamine toimus väga ebamajanduslikult. Kaevandati vaid maagi rikkamatest kihtidest ning teised jäid kõrvale. Põllumajanduslikult viljakas maa kadus (eriti lahtiselt kaevadamisel). Tegeldi ka masina ja metallitööstusega. Tooraine toodi sisse NSVL teistest piirkondadest. Valmistoodang viidi samuti teistesse NSVL piirkondadesse. NSVL kehtis käsumajandus (riik kontrollib mida ja kellele kui palju). Kehtis plaanimajandus. Iga aasta jaoks oli plaan. Oli ka iga kvartali jaoks plaan
Nafta ja gaasi müügist maailmaturul finantseeriti leivavilja sisseostmist. Toormehindade langemisel tuli hakata laenama. Pidurdamatult hakkas kasvama riigivõlg. · Kui Reagan surus NSV Liidule peale "ohjeldamatu võidurelvastumise" jõudis kätte olukord, kus kulutused relvastumisele ületasid · NSV Liidu satelliidid olid mõnevõrra "terviklikuma" majandusliku, aga nende osa NSVL väliskaubanduses oli tagasihoidlik ja ebamajanduslikult planeeritud · NSV Liit ja satelliidid pidid arvestama kriitikaga inimõiguste alal · arusaam, et kahe maailmasüsteemi võidujooksus on sotsialistlik maailmasüsteem lüüa saamas. · Üks osa kompartei ja repressiivorganite (KGB) juhtkonnast sai aru, et vana moodi ei ole võimalik jätkata Perestroika olemus · Esialgu ümberkorraldused NSV Liidus · Samal ajal (1980. aastate algul) olid alanud ka Deng Xiaopingi majandusreformid Hiinas
Põhjatingimustes on tootmine alati kallim ja väikesema konkurentsivõimega. Kuivendustööd on kallid. Ühe hektari kuivenduse hinnaks ligikaudu võib lugeda 30… 50 tuhat krooni. Ehitiste vajadusel (teed, tammid, pumbajaamad) võib hind veelgi olla suurem. Kui eesmärgiks on ainult põllumajanduslik tootmine, kus kuivenduse tulu ehk enamsaagi realiseerimishind koos tootmiskuludega annab väga väikese kasumi, mis viib tasuvusaja ebamajanduslikult pikaks. Majanduslikust seisukohast vabaturu tingimustes on reaalne kasutada kuivendust mittevajavaid mineraalmaid ja investeeringuid vajavad alad (seega ka sooalad) jäävad looduslikku seisu või metsastatakse. Eestis on haritava maa osas viimasel kümnendil toimunud ja tõenäoliselt veel seoses Euroopa ühendusega liitumise järel toimuvad suured muutused. Väheneb tootmistalude arv ja suureneb tootjate pindala. Uue
annaabi.ee 
