Võib öelda ka nii, et skisofreeniahoo ajal on valikuline tähelepanu häirunud, inimene näeb ja kuuleb liiga palju. Võimatu on eristada taju kujutlusest, seetõttu ägeda skisofreeniahoo ajal inimene näeb, kuuleb ja võib ka nahaga tunda või haista asju ja olendeid, mida tegelikult olemas pole - need on meelepetteid ehk hallutsinatsioonid. Sellises reaalsuseks saanud ulmade maailmas olla on väga arusaamatu ja hirmutav; seletamatule otsib iga inimene seletust. Ebaloomulikule on raske leida loomulikku seletust, seetõttu on seletuski ebaloomulik – inimene hakkab uskuma, et teda kiusatakse taga, tahetakse kahjustada, või vastupidi, kuidagi eriliselt tähtsaks teha. Kujuneb veendumus oma erilisest osast, näiteks kui jumala asemikust maa peal või lihtsalt eriliste võimetega isikust, keda tulnukad värvata tahavad. Niisugust haiguslikku valeveendumust enese ja maailma osas nimetatakse luulumõtteks. Skisofreeniat esineb ligikaugu 1%-l inimesest
Cicero (106-43 e. Kr): „Õiglases mõistuses avaldub tõeline seadus, mis kehtib kindlana alati, mis kutsub käsuga kohust täitma ja hirmutab keeluga kurja tegemast“. Cicero eristas positiivset õigust ja igavest õigust. Viimasest ei saa rahva tahtel lahti ja see kehtib igavesena ja kõigi suhtes. Kes loomuseadusele ei kuuletu, pageb iseenda eest. Positiivne õigus on tuletatud loomulikust õigusest. Inimesel on õigus ja kohustus vastu hakata ebaloomulikule õigusele. Skeptitsism Pyrrho (ca 365-275 e. Kr.) oli skeptitsismi kui koolkonna alusepanija – koolkonna, mis põhines usaldamatusel kõigi niinimetatud universaalsete tõdede olemuse suhtes. Inimene peab lihtsalt olema konformne ja kohanduma selle riigi või paikkonna kommetega. Ükskõik mis, mida inimene usub, võib skeptikute sõnul osutuda valeks ning seetõttu võiks inimene vältida eksimisest tekkivat frustratsiooni lihtsalt mitte millessegi uskudes.
publikule ülevalt alla. Tõde oli lihtsuses, elementaarsuses. Kokkuvõtvalt mitte keegi ei tohi olla staar, kellelgi pole õigust olla staar, staariseisund iseenesest ebaloomulik. Teine tasand, ajaloos viljakamaks osutus, muutis briti poppmuusika huvitavamaks. Lähtus ka demüstifikatsiooniloogikatest, järeldus oli teistsugune. Keegi pole staar, igaüks võib olla staar. Staari mõiste ei ole midagi spetsiifilist, ainulaadset. Keegi pole olemuslikult staar, loomult ebaloomulik, rajatud ebaloomulikule eeldusele. Staar on midagi, mida saad ise konstrueerida, kui tunned staariks olemise reegleid. Naiste roll tollases rokkmuusikas. Punkrokk tõi välja naismuusikute olulise kasvamise. Naise sisemine inetus sai kõnelema hakata, sai välja tuua neid jooni, mida polnud sünnis avaldada. Agressiivsust, mehe agressiivsus on arusaadav, naiste agressiivsusel pole seletust. Tähtis polnud loomus vaid kuidas sa lood ennast tühja koha peale. Edu konstruktsioon. Eduloo lavastamine
annaabi.ee 
