Meedia mõju on üldjoontes kahesugune. Ühelt poolt kannavad massiteabevahendid endas üldkultuurilist teavet ja vajaliku informatsiooni ning mõjutavad arengut positiivselt. Teisalt sisaldab meedia rohkelt vägivalda, kuritegevust, ebaeetilisust ja seksuaalset lõtvust, mida lapsed veel kriitiliselt hinnata ei suuda. Üks peamisi probleeme ongi see, et moraalselt, emotsionaalselt ja psüühiliselt väljakujunemata lapsel puudub piisav otsustusvõime, et kujundada meedias nähtud ebaloomulikkusest, vastuolulisusest ja mitmepalgelisusest terviklik pilt. Lisaks sellele pakub meedia lastele ka erinevaid käitumismudeleid. Võib öelda, et meedia viib lapsed võõrasse aega ja ruumi kuhu nad veel ei kuulu ning kus neil puudub nähtuga otsene side ja isiklik kogemus. Siis peab lapse internetis käimine algama koos vanematega: minnakse koos ja tehakse koos. Laps peab tunnetama, et tema ema või isa teab, mida ta teeb.
antud nn egiptuse poosis:nägu külgvaates,silmad otse, õlad otse, jalad külgvaates . Käsitluslaad oli pinnapealine,s.t puudusid varjud ja värvidel hele-tumeduse üleminekud. Niisamuti ei osatud edasi anda ruumi tagapool olevaid inimesi asetati lihtsalt ülemisse ritta.Mida tähtsam oli inimene, seda suuremana teda kujutati.Et kõigele kujutatavale omistati maagilist mõju, siis pidi näiteks vaenlane olema alati maha paisatud ja jahi loom nooltest läbitud.Pooside ebaloomulikkusest hoolimata mõjus Egiptuse pinnakunst väga dekoratiivselt.Egiptuse meistrid olid joone käsitlemisel saavutanud suure kindluse: kontuur on ilmekas, naiste kujutamisel koguni väga graatsiline.Figuuride vahele on pikitud selgitavaid hieroglüüfe, kogu kompositsioon on ülevaatlik ja hästi rütmistatud. Siia tuleb juurde lisada veel meeldiv ja maitsekas värvivalik.Väga ilusad on jahistseenid värvikirevate lindude, loomade ja taimedega.
Seksuaalse väärkohtlemise ohvriks on tavaliselt alla 12 aastased lapsed, sagedasem vanus on 3-7 aastat. Selles eas ei mõista laps veel toimunut ning teda on kergem hirmutada, ähvardada või meelitada toimunust mitte rääkima. Samuti loodab väärkohtleja, et selles vanuses ei oska laps veel toimunut kirjeldada. Peresiseste seksuaalse kuritarvitamise ohvrid hakkavad vastupanu osutama alles 14-15 aastaselt, sest siis hakkavad nad aru saama selle suhte ebaloomulikkusest. ( Viide: Lapse väärkohtlemine II (2007) / R. Soonets, A. Popova, M. Roomeldi, L. Haldre, S. Saar, K.Kuiv, M. Paddar, R. Heido, D.Kutsar. Tartu, Atlex ) Saksamaal langeb seksuaalse väärkohtlemise ohvriks iga viies tüdruk ja iga seitsmes poiss. Lastele sunnitakse peale seksuaalset käitumist, mis tekitab neis hingelist segadust. Lapsed arvavad, et nad on kallid ainult siis, kui neid seksuaalselt ära kasutatakse. Selline mõtlemine õõnestab lapse mina