eeldusena juba esinenud) väiteni-lõppjärelduseni. ARUTLUS on KEHTIV(valid) siis ja ainult siis, kui ei ole loogiliselt võimalik, et arutluse eeldused on tõesed väited, aga lõppjäreldus on väär. Arutlusi, mis ei ole kehtivad , nimetatakse mittekehtivateks ehk KEHTETUTEKS(invalid). ARUTLUS on KORREKTNE(sound, correct) siis ja ainult siis, kui ta on kehtiv ning kõik tema eeldused (ja järelikult ka lõppjäreldus) on tõesed väited. Arutlusi, mis ei ole korrektsed, nimetatakse EBAKORREKTSETEKS(incorrect). Traditsiooniline loogika püüab välja selgitada arutlemise skeemid ehk arutlusvormid, mille kehtivuse korral on loogilise paratamatusega garanteeritud tõestest eeldusteks tõese tulemi saamine. Sellistele arutlusvormidele vastavaid arutlusi nimetatakse DEDUKTIIVSELT KEHTIVATEKS ARUTLUSTEKS. OTSESED JÄRELDUSED 1. VÄITE MUUTMINE - seisneb väite kvaliteedi muutmises, tulemis asendub eelduse predikaat sellele vasturääkiva predikaadiga.( Eelduse predikaat
D5.3. Arutlus on kehtiv (valid) siis ja ainult siis, kui ei ole loogiliselt võimalik et arutluse eeldused on tõesed väited, aga lõppjäreldus on väär. Arutlusi, mis ei ole kehtivad, nimetatakse mittekehtivateks ehk kehtetuteks (invalid). Arutlus on korrektne (sound, correct) siis ja ainult siis, kui ta on kehtiv ning kõik tema eeldused (ja järelikult ka lõppjäreldus) on tõesed väited. Arutlusi, mis ei ole korrektsed, nimetatakse ebakorrektseteks (incorrect). Kehtiv arutlus ei sisalda loogikavigu, korrektne arutlus peab lisaks veel sisaldama tõeseid eeldusi ning tõest lõppjäreldust. Loogika uurib peamiselt arutluse kehtivust, sest väidete tõesus määratakse enamasti loogikaväliselt. Loogika annab masina, mida arutleja saab kasutada. Kas ta kasutab masinat õigesti või mitte, see on juba kasutaja probleem. Terminoloogia, mida käesolevas õpikus kasutatakse, ei ole üldlevinud.6 Me kasutame
D5.3. Arutlus on kehtiv (valid) siis ja ainult siis, kui ei ole loogiliselt võimalik et arutluse eeldused on tõesed väited, aga lõppjäreldus on väär. Arutlusi, mis ei ole kehtivad, nimetatakse mittekehtivateks ehk kehtetuteks (invalid). Arutlus on korrektne (sound, correct) siis ja ainult siis, kui ta on kehtiv ning kõik tema eeldused (ja järelikult ka lõppjäreldus) on tõesed väited. Arutlusi, mis ei ole korrektsed, nimetatakse ebakorrektseteks (incorrect). Kehtiv arutlus ei sisalda loogikavigu, korrektne arutlus peab lisaks veel sisaldama tõeseid eeldusi ning tõest lõppjäreldust. Loogika uurib peamiselt arutluse kehtivust, sest väidete tõesus määratakse enamasti loogikaväliselt. Loogika annab masina, mida arutleja saab kasutada. Kas ta kasutab masinat õigesti või mitte, see on juba kasutaja probleem. Terminoloogia, mida käesolevas õpikus kasutatakse, ei ole üldlevinud.6 Me kasutame
annaabi.ee 
