arvab igaüks neist, et ta ka kõiges muus kõige targem on, isegi kõige tähtsamates küsimustes; ja see eksiarvamus varjab ära nende tarkuse.” (22 d) Jutt on niisiis sellest, et käsitöölised kannavad oma erialase kompetentsi, mis on tõeline teadmine, väljapoole oma eriala piire, sellega aga 2 Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. muutuvad nad ise seda märkamata ebakompetentseteks. Inimlik mitte-teada-suutmine käibki Sokratese käsitluse kohaselt ilmselt just nende “kõige tähtsamate küsimuste” kohta, millest eelpool toodud tsitaadis juttu oli. Inimese jaoks tähtsaim on küsimus: mis on hüve? Hüve on antiikse eetika üks kesksetest mõistetest ja Sokrates on antiikeetika küsimuseasetuse väljakujundaid. Kuid enne kui selle juurde jõuda, vaatame tema õpetuse epistemoloogilist komponenti lähemalt.
kasutada konstruktiivselt eesmärgi see viib agressiivsusele huvides Võetakse meelsasti riske Soovitakse turvalist elu Kui reeglitest ei saa kinni pidada, siis tuleb Vajadus kirjalike eeskirjade järele reegleid muuta Võimukandjad on inimeste Tavalisi inimesi peetakse võimulolijate ja teenindamiseks autoriteetidega võrreldes ebakompetentseteks Suure ebakindluse vältimissooviga maades on üles ehitatud bürokraatlikud süsteemid - nt. Saksamaa ja Prantsusmaa reeglid muutunud eesmärgiks omaette. Nt. Saksamaa reeglitest peetakse kinni ja sakslased usuvad, et reeglite abil on võimalik lahendada kõik probleemid. Samas on ka Itaalias palju reegleid ja bürokraatiat, kuid indiviidi tasandil üritatakse reegleid eirata nii palju kui võimalik. Maskuliinses ühiskonnas on domineerivaks pooleks mehed ning mehelikud väärtused
Nii on Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskonna akadeemilise testi sooritanutele tehtud isiksuseküsimustiku analüüsi tulemuste põhjal (viie aasta tulemu- sed, kokku 2129 tudengikandidaati) J. Allik ja A. Realo leidnud statisti- liselt olulise korrelatsiooni vaimse võimekuse ja meelekindluse vahel, mis üllatuslikult oli negatiivne: vaimsete võimete testides kõrgemaid skoore saavutanud üliõpilaskandidaadid pidasid end pigem ebakompetentseteks, lohakateks, sihituteks, mõtlematuteks, distsiplineerimatuteks; vaimsete võimete testides vähem punkte saanud pidasid end asjatundlikeks, korra- likeks, kohusetundlikeks, eesmärgipärasteks, distsiplineerituteks ja kaalut- levateks. Samas uuringus leiti ka teine seadumus, mis võiks pretendeerida seosele vaimsete võimetega – sotsiaalsus. Uurijate sõnul on analüüsi tule- muste põhjal selgelt aimatav tendents, et vaimselt võimekad ei ole sageli
annaabi.ee 
