eneseregulatsiooniks. Selle otsese tagajärjena kaldume toimima ebaefektiivsemalt, kui võiksime ja suudaksime. Prokrastineerimiskäitumine võib ilmneda kõikvõimalikes elusfäärides: me lükkame edasi lõputöö kirjutamisega alustamist, regulaarset hambaarstivisiiti, tervisespordi regulaarse harrastamisega pihtahakkamist, või otsuse langetamist olukorras, kus edasilükkamine on ebakohane. Prokrastineerimist peetakse ebakohaseks ja irratsionaalseks harjumuseks, mis pärast kohustuse edasilükkamisega kaasnevat positiivset kergendust viib pikemas perspektiivis kehvema toimetulekuni nii akadeemilises tegevuses kui ka töös ning negatiivsete enesekohaste mõtete, süütunde, stressi ja teatud juhul koguni stressist tingitud terviseprobleemideni Prokrastineerimist eristatakse ajaplaneerimisest või lihtsalt viivitamisest ja venitamisest, sest
(nikaya), mahajaana (mahayana) ning vadzrajaana (vajrayana). Nikaja koolkonnast on tänapäeval olemas vaid theravaada (theravada) koolkond, mis tugineb üksnes paali kaanonile. Paali kaanonit loetakse vanimaks ning selle suutraid tunnustavad kõik budismi koolkonnad. Mõnikord on nikaja (ja theravaada) budismi kohta kasutatud nimetust hinajaana väike vanker, mis nagu viitaks, et mitte kõik ei pääse sellele ning mida on seetõttu peetud veidi ebakohaseks ja isegi solvavaks selle suuna esindajate suhtes. Mahajaana - Theravaada - Lamaism - Zen-budism - Budism Indias Vaimulikud · bogdogeegen - budismi peavaimulik Mongoolias; · hubilgaan - Mongoolias taaskehastunud kõrgem vaimulik; · tulku: Tiibeti budismis taaskehastunud suur õpetaja Budism Eestis Budismi ajalugu Eestis algas 20. sajandi alguses, mil Eestis tegutses budistlik munk vend Vahindra, kodanikunimega Karl Tõnisson (ka Karlis Tennissons), kelle XIII dalai-laama
Ühe levinud jaotuse järgi jaguneb budisim hinajaana ja mahajaana koolkonnaks. Teise jaotuse järgi on peamisi koolkondi kolm: nikaja (nikaya), mahajaana (mahayana) ning vadzrajaana (vajrayana). Nikaja koolkonnast on tänapäeval olemas vaid theravaada (theravada) koolkond, mis tugineb üksnes pali kaanonile. Pali kaanonit loetakse vanimaks ning selle suutraid tunnustavad kõik budismi koolkonnad. Nikaja ja theravaada budismi kohta kasutatud nimetust hinajaana ('väike vanker') on peetud ebakohaseks ja isegi solvavaks, kuna nimi nagu viitaks, et mitte kõik ei pääse sellele. Mahajaana - Theravaada - Lamaism - Zen-budism - Shin-budism Vaimulikud · bogdogeegen budismi peavaimulik Mongoolias. · hubilgaan Mongoolias taaskehastunud kõrgem vaimulik. · tulku Tiibeti budismis taaskehastunud suur õpetaja. Budismi geograafia Budism on levinud järgmistes maades: Esimene grupp maid, kus budism on traditsioonina eksisteerinud sajandeid:
Ühe levinud jaotuse järgi jaguneb budisim hinajaana ja mahajaana koolkonnaks. Teise jaotuse järgi on peamisi koolkondi kolm: nikaja (nikaya), mahajaana (mahayana) ning vadzrajaana (vajrayana). Nikaja koolkonnast on tänapäeval olemas vaid theravaada (theravada) koolkond, mis tugineb üksnes pali kaanonile. Pali kaanonit loetakse vanimaks ning selle suutraid tunnustavad kõik budismi koolkonnad. Nikaja ja theravaada budismi kohta kasutatud nimetust hinajaana ('väike vanker') on peetud ebakohaseks ja isegi solvavaks, kuna nimi nagu viitaks, et mitte kõik ei pääse sellele. Kokkuvõte Budism on üks vanimaid ja ainukordseimaid maailmausundeid, mille mitmekülgsus, huvitav maailmavaate ning iseääraliku kultuur teeb selle eriti huvitavaks. Budism on sellest kaugetel inimestel võimalik küll väga mitmesti mõista, ent selle uskujatel on väga kindel elufilosoofia ning rituaalid. Kõigi budistide ühiseks eesmärgiks on saavutada
- Motoorne afaasia - Sotsiaalse käitumise häire - Aspontaansus - Seksuaalkäitumise muutused - Mõtlemisstrateegiate kasutamise häirumine - Lõhnataju häire Käitumine: Seotud peamiselt käitumise regulatsiooni või kontrolli häirumisega mis muudab reageerimise olukordadele või vastamise ebakohaseks: eneseregulatsiooni häire, kollektsioneeriv käitumine, perseveratsioonid, intrusioonid ja konfabulatsioonid, käitumusliku kontrolli häired (keskkonnast sõltuv, imitatsioonikäitumine, utilisatsioonikäitumine) Otsmikusagarate rolli mälu vahendamisel - Seotud mäluga sekundaarselt läbi tähelepanu ja probleemilahendusosksue - Dorsolateraalne piirkond on töömälu töötlus