liikmetes omakorda usaldusprobleeme, mis viivad taaskord turvatunde vähenemiseni. Personaalne turvalisustunnet langetavateks teguriteks on näiteks rikkuse ja vara vähene olemasolu, samuti vanus, perekonnaseis, sugu, vähene haridus või selle puudumine või näiteks ka psühholoogilised eeldused (Inglehart, Norris, joonis lk 78). Personaalset kindlustunde suurendamiseks on kindlasti oluline perekonna ja ka kogukonna toetus. Nagu juba eelnevalt mainitud vanuse ja haridusest tulenevaid ebakindlusi on võimalik ületada just kogukondliku toetuse näol. Kõige parem viis kuidas tunda end turvaliselt on minu arvates just see, kui inimene tunneb, et ta kuulub kuhugi, et tal on mõttekaaslasi, et ta pole üksi. Personaalset turvalisustunde mõjutajaks saab olla ka riik. Sotsiaalpoliitikad mõjutavad kodanike materiaalset olukorda, lisaks mõjutavad nende arusaamasid sellest, et mis valitsus teha saab ja võib (Skocpol, lk 116). Erinevates
kuidas hoitakse kinni tarvilikust korrast. Üksteisele järgnevuse kord on tähtis kuna lõpptulemus (hulknurga pindala) on nö kõrgemail astmel. Selle astmeni jõudmiseks tuleb alustada kõige lihtsamaist ning saavutada järgnev aste eelmiste astmete põhjal tuletades. Deduktiivne meetod liigub üldiselt tuntud faktidelt konkreetsetele järeldusteni ehk liikumine on üldiselt üksikutele. Siin ma loon seose Descartese meetodite deduktiivse meetodi vahel. Et meil on alguses palju ebakindlusi siis tuleb hakata neid analüüsima - ebavajalik elimineerida ja vajalik endale selgeks teha. Liikumine on ,,üldiselt üksikutele". Kui esimene reegel on protsessi üldine kirjeldus siis reeglid 2-4 moodustavad kirjelduse sellest, kuidas me jõuame lõpptulemuseni nii, et see oleks õige. Kui ma nüüd analüüsin ja võrdlen ja ülaltoodud meetodeid Descarte`i seisukohaga kainest inimarust siis jõuan järgmisele arusaamale. Oleme varustatud kaine inimaruga ehk mõistusega
Eugene Delacroix (1798-1863) Oli 19. sajandi esimese poole prantsuse kõige tuntum romantistlik maalikunstnik[1] ja graafik. Tema stiili iseloomustab dünaamika, värvide emotsionaalne ja kontrastne kasutusviis, joone relatiivne subordinatsioon, dramaatiline kompositsioon ning [1] viimistletud tehnika. Tema kunstitöödes kajastub sageli vägivald, ahastus ja valu. Mitmed kriitikud arvasid nägevat kunstniku töödes ,,ebakindlusi" ja ,,teatud nõrkusi". Vaadates Delacroix' loomingut hindavalt, tuleb tõdeda, et kunstnik ei pidanud oluliseks tehnilist korrektsust: mitmel taiesel näib näiteks kujutatava käsi anatoomiliselt veidralt kokku surutud, mõnes töös on jällegi figuuride liikumine ootamatult kindlameelne ning indiviidide kehaasend peamiselt mitmefiguuriliste kompositsioonide puhul pole alati veenev. Kuid värv ja vormid on need, mis annavad maalidele kõikehõlmava ühtsuse
annaabi.ee 
