Element - indiviid, nähtus, ese vms mille kohta kogutakse informatsiooni, mida mõõdetakse, vaadeldakse, küsitletakse. Juhuslik [Random] - juhusest sõltuv. Juhuslik valik [Random Sampling] - metoodika indiviidide valimiseks populatsioonist nõnda, et igaühel populatsioonist on võrdne võimalus saada valitud valimisse. Juhuslik varieeruvus/erinevus (Random variation) - andmete kõikumine, mis on tingitud ebakindlatest või juhuslikest sündmustest. Juhuvalim [Random Sample] Tõenäosuslik valim (probability sample) - taolisel viisil kokku seatud populatsiooni valim, et igal populatsiooni liikmel on võrdne ja mitte null võialus saada valitud. Kordustäpsus [Precision] - omadus, mis näitab millegi täpset määratletust või väljendatust. Viitab testi või mõõtmisvahendi võimele anda samaseid tulemusi mõõtmiste korduval teostamisel.
Kaubad odavnesid. 1934 väljuti majanduskriisist Pätsi ajast algas riiklik sekkumine majandusse. 30ndate suhteliselt arenenud põllumajanusmaaks. Kohalikuks tarbeks tööstus VÄLISPOLIITIKA *pandi piir paika *15 milj. Kuldrubla *etnilised venelased ja eestlased võisid minna Venemaale&Eestisse. 1921- Eesti võeti Rahvasteliitu. Peamiseks välispoliitiline tugi oli Inglismaa BALTI LIIT Eesti idee, pidi hõlmama Soomet, Eestit, Lätit, Leedut ja Poolat. Soome püüdis distanseeruda ebakindlatest Balti riikidest. Teine takistaja Poola- Leedu vastuolu Vinliuse pärast. See nurjas Balti- Liidu. Ainult 3 riiki olid omavahel võimeline koostööd tegema: Eesti. Läti. Leedu. 20-30ndtael tihe sõjaline ja poliitiline koostöö. Leedu jäi tahaplaanile. Reaalne liit sõlmiti Lätiga.1923a. Eesti orientatsioon ja lootus Rahvasteliidule. 1935 Inglise-Saksa mereväelepe. Rahvasteliidu nõrgenemine. 30ndatel kaotas Eesti lootused abile. 1938 Eesti, Läti, Leedu kuulutasid end neutraalseks
kataleptilise ettekujutuseni, siis peaks ta hoiduma selle kohta oma arvamuse avaldamisest, sest tark inimene ei väljenda pelki arvamusi, mille paikapidavuses ta ei või kindel olla. Rumal inimene aga ei omagi muid tunnetusi kui arvamused. Stoikutele oli iseloomulik, et nad vastandasid teravalt tarka ja rumalat, ning, nagu eespool öeldust nähtub, kasutasid nad sellele vastandlikkusele osutamiseks kreeka filosoofiale traditsioonilist arvamuse ja teadmise vastandamist. Hoiakut, milles hoiduti ebakindlatest arvamustest, tähistasid stoikud mõistega epoche. Viimane kujuneb hellenismiaja filosoofia üheks keskseks mõisteks, seda eelkõige stoikute ja skeptikute poleemika kaudu. Loogika oli stoikute õpetuses siiski peamiselt ettevalmistuseks eetikale kui lõppeesmärgile. Mis ei tähenda, nagu ei omanuks epistemoloogiline problemaatika stoikute jaoks suhtelist iseväärtust. Stoikud olid lisaks epistemoloogiliste küsimuste käsitlemisele viljakad ka loogikas kitsamas mõttes. Aristotelese
Neljanda teadmiste allikana vaatleb Descartes veel nn. "lihtsaid mõisteid" (lihtne filosoofias tähendab "jagamatu", intuitiivselt, ühtse mõtteaktiga tervikuna haaratav). Kogu varasem filosoofiatraditsioon on lähtunud sellest, et niisuguses intuitiivses mõtlemises ei saa olla eksitust. Siin kas mõistetakse või ei mõisteta, kuid kui mõistetakse, siis täielikult. Nii Platon kui ka Aristoteles lähtusid sellest, et kui inimese mõtlemine on piisavalt puhastatud eksitavatest ja ebakindlatest meelemuljetest, siis on ta võimeline n.ö. intellektuaalses intuitsioonis tõest tabama. Descartes on sellega põhimõtteliselt nõus, kuid otsides absoluutselt kindlat teadmist, arutleb ta võimalust, et on mõeldav petis-jumala olemasolu, kes võib olla meisse sisestanud sellised lihtsad mõisted, milles me arvame end omavat täiesti tõsikindlaid ettekujutusi, sel ajal kui tegelikkuses neile midagi ei vasta. Niisugune
annaabi.ee 
