Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"ebakalmaar" - 3 õppematerjali

Limused
24
ppt

Limused

Kaheksajalg. Pikkus kuni 3 m Mass kuni 25 kg Paljunemine: lahksuguline, emane muneb munad mis kooruvad 4- 6 nädalaga. Toitumine: peamiselt krabid ja vähid. Esineb kõikjal soojades maailmameredes. Kaheksajalad. Pesa valvav kaheksajalg. Äsjakoorunud kaheksajalad. Kaheksajalg Kalmaar. Tüüpiline peajalgsete esindaja. Kasutab edasiliikumisel reaktiivliikumist. Kaitseb ennast nagu teised peajalgsed nn. "tindinäärmete" abil. Ebakalmaar Ebakalmaar on tüüpiline peajalgsete esindaja. Ebakalmaari välisehitus Silm Kombitsad Iminapad Pulmamäng Kalmaari munad Kalmaarivastsete koorumine Seepia. Seepia on kalmaari lähim sugulane. Seepia eluviis ja välimus on sarnane kalmaari omaga. Erinevus kalmaarist on rohkem anatoomiline Tuntuim sepialine on ebakalmaar.

Bioloogia → Bioloogia
7 allalaadimist
Ookean
8
doc

Ookean

Peamised loomaliigid on: Kahepaiksetest ­ rohekilpkonnad, rombkilpkonnad ja nahkkilpkonnad. Kalad ­ merihobuke, hailised(sidrunhai, mõrtsukhai, tiigerhai, hiidhai, hallhai), noolhaugid, tiibkalad, ingelkalad, astelraid, ahvenalased(meriroosahvenad, kiviahvenad, kardinalahvenalased), ogalikud, lõhe, mudahüpik, hiid-sarvikraid, papagoikalad, riffkalalased, hiidsuu, limakalalased, siilkalalased, lendkalad, liblikkalad, vaalalised. Selgrootud ­ meripõis, küütlev ebakalmaar, signaalkrabid, meriroosilised, käsnad, kaheksajalgsed, paljaslõpulised, laevukesed, kammloomad, nuivähid, suur rõõneskarp, kivikorallilised, ruutkrabid, merituped, austrid, suur ogatäht, zooplanktonid, meririst, lehvik- ja kaelususlased, tõruvähid, korallid. Peamised taimeliigid on ainult vetikalised ja need on: punavetikad, pruunvetikad, ränivetikad, vaguviburvetikad, neelvetikad, liitvetikad, agarikud. 2. Abiootiliste tegurite iseloomustus

Bioloogia → Bioloogia
23 allalaadimist
EESTI KALANDUSE STRATEEGIA 2014 – 2020
92
pdf

EESTI KALANDUSE STRATEEGIA 2014 – 2020

Kalaliik Kood 2007 2008 2009 2010 2011 2012 Patagoonia nototeenia SAO 0,980 1,699 1,078 Raid, m,n SKA 58,533 35,510 63,864 Kalmaariline SQA 42,138 329,305 1248,044 Lühiuim-kalmaar SQI 0,552 Patagoonia ebakalmaar SQP 43,815 69,417 175,006 Edela-Atland kokku 0,000 0,000 0,000 1608,523 2126,468 3206,200 Allikas: Põllumajandusministeerium 83 Lisa 4. Kutseline kalapüük siseveekogudest aastatel 2007 ­ 2012 Kalaliik 2007 2008 2009 2010 2011 2012 Ahven 365,328 756,806 816,756 1217,418 775,251 1076,793

Põllumajandus → Loomakasvatus
20 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun