Volikogu on esindusorgan Kutsutakse kokku vähemalt 4 korda aastas Koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele KONGRESS JA ESIMEES Keskerakonna kõrgeim organ Poolthäälteenamus Esimees: Juhib ja esindab erakonda KESKERAKONNA JUHATUS Asukoht Tallinn Kord kuus saavad kokku Lihthäälteenamus ja konsensus Juhatab esimees ja aseesimees ERAKONNA AUKOHUS Aukohtu eesmärk on anda õiglane hinnang erakonna liikme võimalikule ebaeetilisele või poliitiliselt väärale käitumisele. Aukohtu põhimääruse kinnitab erakonna volikogu ERAKONNA FRAKTSIOON ERAKONNA POLIITIKA DEMOKRAATIA ARENG Parlamentaalne demokraatia Presidendi otsevalimine Inimesed usaldavad riiki Kohtud Kvalifitseeritud riigiametnikud KORRAKAITSE, SISE-JA VÄLISJULGEOLEK Inimeste turvalisus on nende prioriteet Immigrandid Välisjulgeolek NATO ja EL Toetavad Euroopa julgeolekustrateegiat
kodanikule. Organisatsiooniliikmelt oodatakse, et ta aitab teisi ja teeb koostööd (jagab aega ja ressursse); osaleb koosolekutel ning järgib reegleid ja protseduure: on positiivne hoiakuga ja viisakas; on kohusetundlik (kasutab aega säästlikult ja pingutab eriolukordades); on organisatsioonile lojaalne (kinnitab ja toetab organisatsiooni tegevusi). Hea organisatsiooniliige käitub eetiliselt ja reageerib väärnähtustele. Reageerimine ebaeetilisele käitumisele Näiteid ebaeetilisest käitumisest võib leida organsatsioonide kõikidelt tasanditelt. Hoolimata optimismist inimloomuse ja inimeste headuse suhtes, on mitmeid tõendeid ebaaususe kohta organisatsioonides. Selle ärahoidmiseks rakendatakse organisatsioonides rangemat kontrolli, sõnastatakse eetikakoodekseid, viiakse läbi eetikakoolitusi. Töötajad reageerivad ebaeetilise käitumisele vastavalt oma vastutustunde tugevusele. Eetilise käitumise juhised
Inimene ei vaja välist abi, et ära tunda tõde, mõistuspärane ning õiglane. „Inimese hing kannab eneses kõlbelise käitumise mõõdupuud, mis jääb talle ka siis, kui langevad kõik välised autoriteedid.“ Inimene on võimeline eetiliselt käituma läbi enese loomuse tundma õppimise – mis ei saa olla halb. Sokrates ei vastandanud õiglust seaduseõigusele. ● Ainus vastuhakk, mida võib osutada ebaeetilisele õiguskorrale oli ühiskonna ethose tõstmine kõlbelise kodaniku tasemele – haridus. Sokrate püstitas objektiiv-eetilisuse probleemi. Platon (427-347 e.Kr) Inimese käitumine on kolme astmeline: 1. meelelisus, ihad, instinktid 2. jõud, julgus, tahe 3. mõistus Ihade üle valitseb tahe, mida juhib mõistus. Eetiline käitumine on mõistuslik. Riik on vajalik seetõttu, et igaüks üksikuna ei ole täiuslik, riigis on aga
tuleb eetilisuse tagamiseks teha väga palju ennetavaid protseduure. Inimesi tööle värvates tuleb rääkida eetilisusest. Samuti õpetatakse osades ülikoolides eetilist juhtimist. Kui inimene on juba tööle võetud, siis rollimängud arendavad eetilisust. Noore juhi kõrvale pannakse kogenud eetiline juht. Samuti aitavad eetilisusele kaasa eetikastandardid ja juhtumiuuringud (õppimine teiste näidete kaudu). Õppimisel on tähtis eristada eetilist käitumist ebaeetilisele. Kuna meedia rõhutab ebaeetilisust, siis eetiliste olukordade arv peaks olema märksa suurem. Eetilisust aitab vahel arendada ka juhi täiendkoolitus suhtlemise valdkonnas. V. Siidre artiklis (Siirde, V. EETILISE ORGANISATSIOONIKULTUURI KUJUNDAMINE. http://www.mattimar.ee/publikatsioonid/ettevottemajandus/2003/20_Siirde.pdf (12.12.2013)) on defineeritud organisatsioonikultuuri kui väärtuste, normide, hoiakute ja põhimõtete
annaabi.ee 
