juurdepääsupiiranguid, tegevust reguleerivaid õigusakte. Samuti vaadeldakse juurdepääsupiirangute vajalikkust, kuid ka neist tingitud probleeme. Raamatu autorid on peamise küsimusena vaatluse alla võtnud juurdepääsupiirangute seotuse ühiskonna üldiste hoiakute, riigi keskvõimuga ning ajalooteaduse metoodika ja arhiivinduse arenguga. Juurdepääsupiirangute kategooriad ja põhjused. Juurdepääsupiirangute kategooriad ei ole erinevates riikides sarnased ning ebademokraatlikes riikides on kitsamad kui demokraatlikes riikides. Regulatsioon on selgemalt, aga määratud just demokraatlikes riikides. Demokraatlikud riigid lähtuvad juurdepääsupiirangute seadmisel rohkem üksikisiku huvidest. Kategooriaid on raske võrrelda, kuid autorid on laias laastus jaganud need neljaks kategooriaks: 1. Isiku privaatsuse kaitse. Probleemiks on siin ,,privaatsuse" mõiste erinev defineeritus sh Euroopa Liidu maades. 2. Riigi ja avalikkuse julgeoleku huvide kaitse
suurenev mahajäävus Lääneriikidest sõjatööstuse eelisarendamine 4. Missugused muutused toimusid Eestis Nõukogude võimu kehtestamise järel? 1944. aastal taastati Eestis Nõukogude võim. Eesti NSV kaotas Narva jõe tagused alad ja Petserimaa, mis liideti Vene NFSV ga. Uute haldusüksustena loodi rajoonid ja külanõukogud. Kõrgem seadusandlik võim kuulus ENSV Ülemnõukogule, mis valiti ebademokraatlikes tingimustes. Täidesaatev võim kuulus valitsusele, mida esialgu nimetati Rahva Komissaride Nõukoguks. Tegelik võim kuulus kommunistlikule parteile, kusjuures EKP oli allutatud Nõukogude Liidu KPle. 5. Iseloomusta EKP esimeste sekretäride võimul oleku aega! Nikolai Karotamm(1944-1950): Tugines juunikommunistidele ja laskurkorpusest tulnud eestlastele, püüdes oma tegevuses arvestada ka liiduvabariigi vajadustega
Sellistele dokumentidele juurdepääs on seaduse või arhiivimoodustaja muudest vajadustest lähtuvatel alustel piiratud. Juurdepääs ametlikele dokumentidele on demokraatlikes riikides tagatud reeglina põhiseadusega. Demokraatlikus riigis ligipääs dokumentidele on üks osa kodanikuõigustest, mida on võrreldud hääleõigusega. Olukorrad, mil probleemi lahendav informatsioon on olemas, juurdepääs sellele tekib aga alles aastakümnete pärast, on ebaloomulik. Ebademokraatlikes maades on juurdepääsupiirangute regulatsioonid laialivalguvamad. Demokraatlikes maades on regulatsioonid selgemad ning juurdepääsupiirangute seadmisel lähtutakse rohkes üksikisiku huvide kaitsest. 3 JUURDEPÄÄSUPIIRANGUD EUROOPAS Euroopa avalikes arhiivides hoitavad arhivaalid on võrreldavad mistahes avaliku teabega, millele igaühel on õigus juurde pääseda
majanduslike eripärade poolest. Majanduse poolest olid natsireziimid üsnagi korporatiivsed. POLIITÖKONOOMIA JA POLIITIKA Kas erinevad poliitökonoomia tüübid on mingite kindlate poliitika tüüpidega seotud? Raske on ette kujutada demokraatlikku riiki käsumajandusega, aga Põhja Korea võib siiski selline olla. Segamajandusega dem. riike on palju. On olemas turumajandusega mittedemokraatlikke riike Üldiselt on siiski nii, et demokraatlikes riikides on turumajandus ja ebademokraatlikes käsumajandus. LÕPPSÕNA Tänapäeva ühiskonnas on pol. ökonoomiat ja poliitikat raske lahutada. See, kui palju riik jätab kontrolli tootmise üle erakätesse on väga varieeruv. See, kuidas keegi mingisse poliitökonoomia liiki suhtub, on väärtushinnangute ja poliitilise sotsialiseerumise küsimus. Tänu viimasele seostame me kindlaid poliitökonoomiaid kindlate riikidega (Näit: kommunism NSVL, järelikult paha.)