Akaatsia Akaatsia (Acacia) on mitmekesine, väga laia levikuga puude ja põõsaste perekond liblikõieliste sugukonnast. Robiinia (Robinia) ehk valge- ehk ebaakaatsia ei kuulu akaatsiate hulka. Süstemaatika ja evolutsioon ● Akaatsialiike on praegu teada umbes 1350 ● Osade liikide jaoks on siiski mingil määral kasutusel teine perekonnanimi Racosperma. ● Kaheksakümnendatel lepiti kokku jagunemises kolmeks rühmaks (alamperekonnaks), kuid laialt neid kasutusele ei võetud. ○ Acacia (-alamperek. Acacia) ○ Senegalia (-alamperek. Aculeiferum) ○ Racosperma (-alamperek. Phyllodineae)
pinnasekinnistaja. Kasvuks sobibkergem lubjarikas muld ja päikeseline kasvukoht. Suve II poolel kahjustuvad lehed tihti jahukaste tõttu ja kaotavad osa dekoratiivsusest. Paljundatakse seemnetega, pistikutega või võrsikutega, annab kännuvõsu. On vääristamisel heaks aluseks sortidele, teistele läätspuuliikidele ja mitmetele teiste perekondade liikidele samast sugukonnast. Rikkalik sordivalik. 43. Harilik robiinia ja väike läätspuu Harilik robiinia e. valge ebaakaatsia (Robinia pseudoacacia L.) [pseudoakátsia] Kuni 25 m kõrgune azuurse ümara võraga puu on pärit Põhja-Ameerika idaosa mäenõlvadelt. Samas on aga liik metsistunud Kesk- ja Lõuna-Euroopas, tundes end väga koduselt siinses kliimas ja levides nii seemnetega kui juurevõsudega. Võrsed: paljad, varustatud tugevate asteldega. Lehed: lehekesi 7-19, elliptilised, ogaja tipuga, 2,5 -4,5 cm pikad, terveservalised, puhkedes siidkarvased, hiljem paljad
Paljundatakse seemnetega, pistikutega või võrsikutega, annab kännuvõsu. On vääristamisel heaks aluseks sortidele, teistele läätspuuliikidele ja mitmetele teiste perekondade liikidele samast sugukonnast. Rikkalik sordivalik. Sordid: 'Albescens'; 'Cucullata'; 'Lorbergii'; 'Nana'; 'Pendula'; 'Plume'; 'Pyramidalis'; 'Sericea'; 'Sutherland'; Spring Gold' ('Yellow Tip'); 'Walker' 43. Harilik robiinia ja väike läätspuu Harilik robiinia e. valge ebaakaatsia (Robinia pseudoacacia L.)Kuni 25 m kõrgune azuurse ümara võraga puu on pärit Põhja-Ameerika idaosa mäenõlvadelt. Samas on aga liik metsistunud Kesk- ja Lõuna-Euroopas, tundes end väga koduselt siinses kliimas ja levides nii seemnetega kui juurevõsudega. Tunnused: Võrsed: paljad, varustatud tugevate asteldega. Lehed: lehekesi 7-19, elliptilised, ogaja tipuga, 2,5 -4,5 cm pikad, terveservalised, puhkedes siidkarvased, hiljem paljad. Lehed võivad olla kuni 45 cm pikad.
II - keskmise soojanõudlikkusega, e. külmakindlad liigid, taluvad temp. langust kuni -35 C: har. pihlakas, har. toomingas, sanglepp, har. ja punane tamm, har. pärn, har. ja tatari vaher, har. saar, har. jalakas ja künnapuu, h. sarapuu, torkav ja kanada kuusk, euroopa ja kuriili lehis, h. ebatsuuga, har. elupuu, hõbehaab, hall ja mandzuuria pähklipuu. III - soojanõudlikud, mõõdukalt külmakindlad liigid, taluvad temp. langust kuni -25 C: har. robiinia e. valge ebaakaatsia, h. valgepöök, har. pöök, põldjalakas, põldvaher, mägivaher, kreeka pähklipuu, har. jugapuu, kaukaasia nulg. IV - väga soojanõudlikud, külmahellad liigid, taluvad temp. langust -10...-15 C: euroopa kastanipuu, plataaniliigid, tulbipuu, ranniksekvoia, mammutipuu, har. pukspuu, küpressiliigid. V Troopikaliigid Äärmustemperatuuride mõju metsale Metsakasvatuses omavad tähtsust järgmised äärmustemperatuurid: madalad
annaabi.ee 
