mille käigus puhas mõistus, see inimkonna eriline võime, on vanad autoriteedid jumala, klassiühiskonna ning eriti ettekujutuse loomulikust ja universaalsest südametunnistusest üksteise järel maatasa teinud. Skeptiline ja armutu arutlemine, mille Descartes välja pakkus, on tunnistatud kõrgeimaks vooruseks. Ometi on selle protsessi üheks paradoksaalseks saaduseks see, et lõpuks peab puhas mõistus puhtamõistusliku arutluse tulemusena tunnistama omaenda ebaadekvaatsust: mõistuslikkus iseenesest ei suuda anda sisu heale, tähendusrikkale elule. Praktilise ehk moraalifilosoofia põhiseisukoht on pikka aega olnud: ainult faktide põhjal ei saa teha järeldusi väärtuste kohta. Kui sellesse arvamusse tõsiselt suhtuda, muutub praktilise filosoofia eesmärk. Sellest saab loov protsess, kus filosoofia valdavalt ei "paljasta" väärtusi, vaid loob neid. Siin, kriitilise mõtlemise holistlikus vormis, kus küsitakse küsimusi stiilis
optimistlikus evolutsiooniteoorias. See suunas uurijaid rohkem tegelema kultuuri psühholoogiliste probleemidega. Jõuti tõdemuseni, et kuigi psühholoogiliste tõlgenduste kaudu ei saa kultuurinähtustes seletada kõike, pole midagi võimalik seletada täiesti psühholoogiavabalt. Rõhutati nii isiksuse põhiolemuse kui ka individuaalsete variatsioonide olulisust põliskultuuride mõistmisel. Kritiseeriti ka varasemate eksootiliste kultuuride kirjelduste psühholoogilist ebaadekvaatsust. Aitas kaasa progressikäsitluse utilitaristlikuks muutumisele. Permanentismi iseloomustavad näiteks Oswald Spengleri ja Arnold Toynbee ajalookäsitlused. Progressiusk. Näiteks kultuuridel on oma sisemine seaduspärasus. Nad sünnivad, kasvavad ja surevad otsekui organismid. Kultuuri nagu iga teisegi organismi elu on temas peituvate sisemiste võimaluste realiseerimine. Iga kultuur käib läbi vanuseastmed. 11
Kriitiline perspektiiv, .4 vastuvõtja, kes ei tunneta ega mõista teadet kui saadetut või väljendatut. Seotud vastuvõtu analüüsi väljakujunemisega. Tähenduse lahutamine meediast ja tähenduse kujunemise .käsitlemine vastuvõtjast lähtudes Dekodeeritud tähendus ei pruugi sageli ühtida kodeeritud tähendusega, dekodeerimine võib võtta .hoopis erineva suuna kui soovitud Erinevate mudelite võrdlus näitab iga isiku massikommunikatsiooni määratluse ebaadekvaatsust, kuna see protsess sõltub suuresti mitmekordse reproduktsiooni ja levitamise tehnoloogia sisemistest .tunnustest või eelistustest Meedia ja ühiskonna uued teoreetilised käsitlused Tendents massitootmise ja tsentraliseerituse vähenemisele, kuigi nihked on väiksed Kriitiliselt lähtudes võib oletada, et praegune näiliselt normivaba olukord ning usu kadumine on .ajutine ja pealiskaudne loeng.3 :Peamised kommunikatsiooniprotsessi elemendid Kommunikaator ehk saatja Teade ehk sõnum
(vaatajaskond) Retseptsiooni mudel Valikuline kodeerimine Valikuline dekodeerimine/tähenduse konstrueerimine Võrdlus: näitab iga üksiku massikommunikatsiooni mudeli määratluse ebaadekvaatsust, kuna protsess sõltub suuresti mitmekordse reproduktsiooni ja levitamise tehnoloogia sisemistest tunnustest või eelistustest. Viisid, kuidas inimkond tehnoloogiat kasutab on märksa mitmekesisemad ja keerukamad kui kunagi eeldati. Kõik mudelid on üle võetud vanadest binstitutsioonilistest kontektidest: nagu haridus, religioon ja valitsus. (Võrdluste kohta veel lk 52) 17. Meedia kui vahendaja rolli metafoorid
annaabi.ee 
