originaalselt tutvustab noortele jazzi animafilm JazzDazz, mille tegelasteks on paljud jazziajaloo kuulsused. Courtney Pine'l on BBC-s oma raadiosaade Jazz Crusaders jazziajaloost ja tänapäevast, ta annab workshop'e mitte ainult Inglismaal, vaid ka Aasias ja Aafrikas. Courtney Pine'i instrumentaariumis on saksofonid, klarnet, flööt ja klahvpillid. Berkelee kolledzi lõpetanud jazzmuusikute seltskonnas alustas ta musitseerimist ansamblis Dwarf Steps, seejärel liitus Clint Eastwoodi & General Saint reggaebändiga. Paljud tippmuusikud, kelle juures Pine mõnda aega mängis Elvin Jones, Georges Russel ja Art Blakey tahtsid, et Courtney Pine jääks nende bändi, kuid tema jaoks oli tähtsam tegutseda Inglismaal, mitte Ameerikas. Courtney Pine'st sai juba 80-ndate lõpus Inglismaa mainekamaid jazzmuusikuid. Teda kutsuti sageli esinema televisiooni, suurtele kontsertidele, sest tal on haruldane võime tuua jazz lähedale ka neile inimestele, kes ei tea jazzist midagi
Metsikule Läänele ning uuenduslikud vesternid, nagu Arthur Penni ,,Väike suur inimene" (Little Big Man, 1970). Siiski pidasid stuudiod vesternit hinge vaakuvaks zanriks, sellest tulenes ka Kevin Costneri pikk võitlus, et teha valmis film ,,Tantsib huntidega" (Dances with Wolves, 1990). Tema kannatlikkus sai aga väärilise tasu, kui linateos võitis seitse Oscarit, sh parima filmi kategoorias. Kaks aastat hiljem võitis ka Clint Eastwoodi ,,Armutu" (Unforgiven, 1992) parima filmi Oscari. Tänapäevasema suuna andis zanrile film ,,Brokebacki mägi" (Brokeback Mountain, 2005), mis kajatas kahe kauboi omavahelist armulugu. Ükskord Metsikus Läänes (Itaalia/USA) Võimas raudteemagnaat palkab tuimanäolise tapja Franki kõrvaldama igaühte, kes püüab takistada tema plaani ehitada Läände raudteed. Kui Frank juhtub tapma maaomanik Bretti, palkab viimase naine omakorda kättemaksuks kaks mõrtsukat Franki jälitama.
Lapsevanemad ei saa aru, ning mõistus kipub üles ütlema, kes justkui on ADD-ga ja ei ole ka. Mõndadele lastele on diagnoos pandud ja on alustatud ka medikamentoosset ravi. Kuid kas see aitas nüüd last või lapsevanemat? Osa lapsi küll rahunes maha ja osa võib-olla kohanes, kuid kas mitte nende ,,arenenud teadvuse" nüristamise hinnaga? Doreen Virtue arvab, et indigolastele pannakse tihti ADHD-diagnoos, sest nad keelduvad käske täitmast. Kui vaadata näiteks vanu Clint Eastwoodi filme, vaimustume me tema mässajameelest. Sealsamas, kui meie laps nii teeb, siis saadame või veame ta ruttu arsti juurde ja hakkame talle rohtusid sisse söötma. Raamatu ,,Hüperaktiivsed lapsed:diagnoosimise ja ravi käsiraamat" autor terapeut Russel Barkley kirjutab:" Ehkki tähelepanu vaegus kõrgendatud aktiivsus ja nõrk kontroll oma impulssiivsuse üle on põhilised sümptomid, mida kõrvalvaatajad hüperaktiivsetele lastele omistavad, võin oma