kõigist A. Perviku lasteraamatutes seni käsitlemist leidnud teemadest. Sari Paula elu (2001-2008) kujutab algklassilapse elu tänapäeval. Autor kõneleb tõsielu lihtsatest asjadest ja õpetab Paula abiga väikelapsele seejuures nii mõndagi suhtlemisest ja konfliktolukordadest. Sama joont jätkab autor Tirilinna lugude sarjaga (2009-), mis pajatab ühe mereäärse väikelinna laste tegemistest. Hilisemast loomingust tuleb kindlasti esile tõsta Presidendilugusid (2008) väikeriigi eakast, kohustustega koormatud, kuid ikka asjalikust ja sõbralikust riigipeast, kel ei puudu ka omad inimlikud nõrkused. Meistrisulega kirja pandud vahvalt absurdsed pisipalad inimelu veidrustest raamatus Ühes väikses veidras linnas (2009) kõnetavad samavõrd edukalt nii algklassilast kui ka kogemustega lugejat. Luulekogu analüüs Valisin Aino Perviku luulekogu "Puusseastuja". See sisaldab luuletusi mille on ta kirjutanud luuletsükklil aastail 1981-1987
sel juhul oleksin pidanud mina selle omast taskust kinni maksma, seega oli turvalindi vaatamine ja kassakontroll kõige parem lahendus. Palju aitas kaasa ka vahetusevanem. Ka tulevikus tean ma siis, kuidas sellistes olukordades käituda ja kuna ma oleksin esimese hooga andnudki kliendile selle 45 eurot, siis tean, et enne tuleb olla väidetus kindel, kuna ka klient võib eksida. Positiivne kogemus leidis aset minu kui klienditeenindaja ja eakast naisterahva püsikliendi vahel. Tegin tööd, kui minu juurde tuli meie poe püsiklient, kes on pool pime. Ta tuli sooviga panna oma ostetud roosid seniks minu kassasse kuni ta oma oste teeb. Tulin kliendile vastu ja panin need enda kassasse kõrvale. Kuna aga mul endal tuli kohe paus ja kliendi lilled olid endiselt seal, siis pidin veenduma, et ta need ka kätte saab. Andsin need kõrval kassasse, aga kuna ma polnud kindel kas klient läheb
vajalikud igapäevase eluga toimetulekuks (Medar 2006). Moodustada hästi toimiv sotsiaalvõrgustik eaka naabritest, lastest ja lastelastest, sõpradest, sugulastest, kes moodustaksid lähisuhtevõrgustiku. Viimane on vajalik ülevaate saamiseks, kes lähikondsetest suudab pakkuda eakale sotsiaalset tuge ja ka sotsiaalset kontrolli. Seoses sellega paraneb informatsiooni edastus väärkohtlemise all kannatavast eakast ja garanteerib, et info jõuaks ametnike võrgustikuni ja professionaalsete abistajateni. Ametnike võrgustikku kuuluvad eri ametiasutusi esindavad isikud, kes oma ametipositsiooni tõttu on vastastikku seotud kliendi probleemi(de) lahendamisega, st neil on teavet ja ressursse ja nad teevad koostööd kliendi probleemi(de) lahendamise nimel (Medar 2006). Eakate väärkohtlemisega tegelevasse
ekstravertsust, Suburgil samas vaevumärgatavat nõtkust, introvertsust. Suburg ja Under sarnanevad samuti vaibumatult otse kaamerasse vaatamises; Koidula vaade on veerandprofiili seatud, vältimaks otsekommunikatsiooni. Kui otsevaates kehastub suurem eneseteadvustus, siis kõrvalevaatamises väljendub pigem ebakindlus. Muidugi võis olla määrav pildistaja otsustus, aga siiski seisame vastamisi statistilise faktiga. Leiuks võib pidada netivalikus eakast Suburgist erandlikku jäädvustust arhetüüpses (läänelikus) mõtleja-poosis. Võime kõrvutada ka portreefotosid, sj Suburgist täisfiguraalse ülesvõtte suurendusena. Koidula uhkustab Jeanne d'Arc'iliku hoiakuga, Underi panuseks on Raffael'ilik teravalt läbitungiv ja arvustav pilk. Noorukeses Suburgis hoomab sihikindlust (tundub, et foto on tehtud siiski veel Vana-Vändra mõisa rentimise aegu ja võib- olla üsna varsti peale saksastunud tütarlapse Pärnust koolist koju naasmist,